Varaseim ajalugu, arheoloogilised leiud
Noppeid kirjasõnast
“Weerand sada aastat kestis sõda Liiwimaa pärast Rootsi ja Poolamaa wahel, mille aja sees rahwa kasuks muidugi midagi ei wõinud sündida. Selle pika sõja aja sees oli ka maa lagedaks tehtud ja rahwas hirmsasti ära kurnatud. Heidame pilgu laastatud maa peale, et sellest enestele weikest pilti saada. 1630. aastal laskis Rootsi walitsus maad üle waadata ja leidis sealt järgmist:
Riia kreisis oliwad 17 kirikust 11 täiesti ära häwitatud ja Tartu piiskopkonnas 27 kirikust ainult weel 7 waewalt pruugitawad. Lemsali linnas elasiwad 1630 ainult 8 kodanikku, Ronneburis, kus 1601 weel 16 elumaja oliwad, ei olnud 1630 enam ühteainustki. Walgas, kus 1600 weel 42 mõõdetud majaplatsi oliwad, leiti 1630 ainult – 3 elanikku, ja Marienburg ning Otepää, enne peakaupluse kohad, prügitud uulitsatega, oliwad nüüd täitsa kadunud. Ka maal oliwad sõja rüüstawad jäljed igal pool selgeste näha. Erastwere, Kööni, Wollusti (Pühajärve) ja Arula mõisa põllud oliwad selle pika aja sees nii ära söötinud, et 1627 seal paks mets peal kaswis. …"(1)
“Näppamised ja kergemad kaklused lahendati “kodusel teel” vallakohtus, kui aga tuli ette suuremaid vargusi ja raskemaid lööminguid, kus mõnel osalisel pea lõhki, jala- või käeluu puruks või mõni hoopis maha jäi, siis niisugused asjad kuulusid juba kihelkonnakohtu kompententsi. Ka kihelkonnakohtuski anti vitsahirmu ja vangistust valiku järele. Siin aga oli asi hoopis tõsisem, sest 10. või 20.nähvilist mehi siia ei toodudki. Kes siin sai, see ikka teadis, mis sai! “Sai kihelkonnakohtus kuuskümmend,” kuulsin noores põlves tihti öeldavat. Ja neid mehi peeti siis nagu kangelasteks!
Kihelkonnakohtus, Otepää rahva jaoks, asus Põlva kihelkonnas Puuri mõisas ja kohtunikuks olnud seal sel ajal Schvarts, Põlva õpetaja vend. Ligem kohus asus küll Rõngus, kuid ei tea, mispärast Otepää, Arula, Palupera, Pilkuse, Vidriku ja Ilmjärve rahvas pidid Puuri käima oma “kuutkümmet” vastu võtmas” (2)
Päring Arula kandi arheoloogiliste leidude kohta
Vastuseks Teie järelepärimise kohta teatame, et Ajaloo Instituudi arheoloogiakogude sissekanderaamatus leidub järgmisi teateid Arulast leitud esemete kohta:
AI 2512: 41 - Sõlg. Leitud Arula vallast Kuurvere talu maalt. 19. saj lõpus või 20. saj alguses. (Hoiul Tartu Ülikooli Arheoloogiakabinetis)
AI 5470. Hoburaudsõlg Arulast, leitud Arula-Puka tee põhjaküljelt, Arula kõrtsi aseme vastas olevast matusepaigast, mis tee-ehitusel lõhutud. Leidnud Arulas elava H. Kurmi isa, enne I Maailmasõda. Üle andnud H. Kurm 27. juulil 1987.a.
AI 5876 Savinõukilde Arula asulakohalt Perajärve äärest, Seeride pere aiamaadelt ja põllult. Korjanud M. Mändoja 1988. a. kevadel ja H. Valk 11.04. 1989.
AI 5807 Savinõukilde Palupera k. asulakohalt, Palupera - Otepää teelt üle Aidu Arulasse viiva tee idaküljelt, Pätsiku laudast u. 200 m SO asuvatelt aiamaadelt. Leidnud H. Valk 9. juulil 1985.a.
Lugupidamisega, Ülle Tamla TLÜ AI arheoloogiakogude osak. juhataja-peavarahoidja
Arula sõrmus
Arula külast leitud sõrmus (Järve talu maadelt). Tegemist on viikingiajast pärineva prillspiraalsõrmusega (TÜ 1051:1).
Andres Vindi TÜ Ajaloo ja arheoloogia Instituut tehnik
Arulast, Järve talu maadelt leitud potikullud.
Pilt 1 Nooremast rauaajast pärit nõude servad
Pilt 2 Silutud keraamika nooremas rauaajast (9-11 saj I pool).
Pilt 3 Joonornamendiga savinõude küljetükid hilisrauaajast (11 saj II pool-13 saj).
Pilt 4 Import kivikeraamilise kannu katke keskajast.
Andres Vindi TÜ Ajaloo ja arheoloogia Instituut tehnik
Odaots Lutsu talust
Odaots, mis on leitud Madsa küla, Lutsu talu aiast 1960 aastal Adele Kääriku poolt ja see leid asub Tartumaa muuseumis Elvas (TaM LK A 147).
Andres Vindi TÜ Ajaloo ja arheoloogia Instituut tehnik
Viited: (1) A.Saal. Päris ja prii. Eesti rahva pärisorjuse ajalugu 1215-1819. I.osa. Tartus 1891, (lk.41) (2) Otto Grossschmidt´i mälestustekogust (1870-1883 aja kohta) “Oh sa essä, kos sis sai pessä!” ilmunud Suuräri M.Jänes`e kalender 1938 (lk44-48)