Kaarel Parts- riigikohtunik

Kaarel (Karl) Parts Everti p .

(1873.a. Arula Alajärve talu-1940.a. Tartu Maarja kalmistu)

Foto: Kaarel/Karl Parts 1928 Tallinn (2)

Õigusteadlane, riigikohtunik ja ühiskonnategelane Kaarel (Karl-sünnimeetrikas) Parts, sündis 5. juunil, 1873.a. Otepää kihelkonnas, Palupera vallas, Alajärve talus, talupidaja pojana. Õppis Sangaste kihelkonnakoolis, Tartu gümnaasiumi ettevalmistuskoolis, Treffneri gümnaasiumis (1885–1888), Tartu kroonugümnaasiumis (1888−1892) ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas (1892−1896). Lõpetas ülikooli õigusteaduste kandidaadina. Eesti Postimehe toimetuse liige, Riia Ringkonnakohtu ametnik (1896−1897), seejärel advokaat Võrus ja Ülemtalurahvakohtu eesistuja Võrus (1898−1900) ning seejärel samas ametis Tartus (kuni 1907). Aastatel 1907−1917 vannutatud advokaat Tartus. Vene II Riigiduuma liige (1907). Tartu linnavolikogu liige (1906−1920). Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu Lõuna-Eesti komissar (1917), seejärel Jaan Poska abi. Eesti Ajutise Maanõukogu esimees ja liige (1917–1919). Riigikohtu esimees aastatel 1919−1940. Tema põhimõtteks oli „kohus on rahva jaoks”. Tartu Ülikooli audoktor (1932). Oli väga paljude seltside liige ja kuulus nende juhatusse: Eesti Üliõpilaste Selts (kirjatoimetaja), Eesti Kirjanduse Selts (eestseisuse liige, 1932 auliige), Võru selts Kannel (esimees), Tartu Õigusteadlaste Selts (liige ja auliige), Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus (esimees), Eesti Vastastikune Krediidiühisus (juhatuse liige ja esimees), Tartu Põllumeeste Selts (abiesimees), Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts (juhatuse liige), Eesti Rahva Muuseumi hoolekogu (juhatuse liige), meie vanima kultuurirahastu Bergmanni Abiraha liige ja juht (1920−1940) jt. Kuulus Eesti Rahvameelsesse Eduerakonda, seejärel üks Rahvaerakonna asutajaid. Avaldanud kirjutisi Postimehes, Päevalehes, ajakirjas Õigus ja pikema kirjutise kohtutest koguteoses „Eesti: Maa. Rahvas. Kultuur” (1926). Raamatuna on ilmunud „Eesti Laenu- ja Hoiu-Ühisus XXV: 1909–1927” (1927), „Eesti maa-ala üheks üksuseks” (1931), „Vaba Eesti 20 aastane” (1938). Omas mitmeid riiklikke autasusid. Parts suri 5. detsembril 1940 Tartus ja on maetud Maarja kalmistule. ALLIKAD Eesti avalikud tegelased: eluloolisi andmeid. Tartu, 1932. Lk 229. Toomas Anepaio, Riigikohtu esimees Kaarel Parts. − Eesti Jurist 1992, nr. 6, lk. 431−434. (1)

Arula algkooli juhatajale ja hoolekogule. (3)

Teie üleskutsele vastuseks teatan, et ma oma sünni – ja kodusidemeid Arulaga meelespidades olen lubanud sealse noorte ühingu „Laine“ raamatukogule mõningaid raamatuid annetada, mida ka kohaliku algkooli lõpetajad kasutada võiksid. Arula valla koolides pole ma ühesgi käinud. Oma raamatu. annetuse tegin algkoolile Aru vallas, kus minu maakoht ja kodu.

Et Teie pöördumine … asjata ei olles olnud, - koputama peate ju sinna ja tänna, siis luban Teie koolile saata ühe eksemplari Kalevipoega iluköites-hiljemalt jõuluks ja tellin teile tulevaks aastaks ajakirja E.Noorus.

Kõige lugupidamisega tervitab Arula mehi K.Parts

Tallinnas, 5 dets.1935.a.

Riigikohtunik Kaarel Parts ja kolonel Karl Parts isad olid lellepojad.

Alajärve ja Tinni taludest on võrsunud Eestile kaks tähtsat poega: “Kohtu-Kaarel” ja “Sõja-Kaarel”. Huvitav oli kontrast nende kahe Kaarli vahel: esimene oli lühikene-kõhnakene, teine hiigla-pikk. (nii kirjutas oma mälestustes Herta sünd. Tilk, kes elas Ütti talus ja praegu, 2011.a.-l, elab USA-s).

Viited:- (1) Eesti Kirjandusmuuseum-Kreutzwaldi sajand. Eesti kultuurilooline veeb (2) Ajalooarhiiv EAA.2111.1.10045 (3) Ajalooarhiiv EAA.