õp. Alide Ertel
Alide Elise Ertel Arula Rebaste kooli juhataja 1914-1916
Foto: Alide Ertel (1)
Sünd 25.08.1877 Sangaste kihelkond, Laatre vald, Soome talu (foto 1965) (4) Surm 20.12.1955 Arula, Ala-Liivamäe talu. Maetud Puka kalmistule.
Vallavanemast isa Juhan, võimaldas tütrel ja kõigile 13-l lapsel saada tolle aja kohta hea hariduse. Vanematele lastele võeti saksa kasvataja, nii et lapsed said võõrkeeled juba maast - madalast suhu.
Alide õppis Tartus kõrgemas A.Solomoni tütarlastekoolis (1888-1893), lõpetades selle koduõpetaja õigustega. Seejärel pidas sünnitalus väikest kodukooli (1893-1896). Tegutses koduõpetajana mitmel pool Venemaal sh. Kostroma kubermangus, täiendas end Pariisis.
Võttis osa 1905 aasta rahutustest, pidas kõnesid Sangastes, Priipalus ja mujal. Revolutsiooni lüüasaamisel põgenes Peterburi, sealt Soome ja Saksamaale. Saksamaal olles, huvitasid teda pedagoogika ja põllumajandus. Sealt naases ta õpetatud linnukasvatajana. 1930 aastast tegeles isatalu majapidamise ja linnukasvatuse moderniseerimisega.
Oli koduõpetaja Moskvas, Tambovis, Saratovis ja Kaukaasias. Valdas vabalt vene, saksa ja prantsuse keelt.
1914-1916 oli Arulas Rebaste kooli juhataja. Oli ka õpetaja Pärnus, Kärdlas (foto elukohast) (4), Tartus ja Tallinnas.
Täitis Keeni abivallavanema kohustusi 1917 aastal.
Enne II maailmasõda ja hiljem viibis sugulaste juures Elvas. 1940-ndate aastate lõpus elas Arulas Ala-Liivamäe talus.
Ühel jõulueelsel päeval viis regi Ala-Linnamäe talust väikesele Puka surnuaiale lihtsa kirstu. Hiljem asetatud marmortahvlilt võib lugeda, et Alide Ertel on surnud 20. dets. I955.aastal.
Rudolf Põdra mälestused Aliide Ertelist:
Ta oli nõudlik õpetaja. Ertelit kutsuti Tibu-Tanteks, kuna ta oli käinud Saksamaal kanakasvatust õppimas ja sealt toonud kaasa tibude väljahaudumise aparaadi. Kõigele vaatamata ei edenenud tal kanakasvatus hästi.
Ertelil oli raskusi ka kohaliku vallavalitsusega, kuna nõudmised koolitarvete ja kooli kulude suhtes ei tahetud rahuldada.
Küsitles Tiina Haljasmäe 1976.aastal
Looming (2):
Esimesed kirjatööd ilmusid 1898 „Olevikus“, siis „Postimehes“;
Avaldas luuletusi, jutustusi ja artikleid väljaannetes Eesti Naine, Kiired, Linda, Naiste Hääl, Naiste Töö ja Elu, Pealinna Toimetaja, Põllutööleht, Taluperenaine ja Tartu Päevaleht;
A.Erteli tööd, mis ilmusid varjunimede all (A.E, E.Tammistu, Endel Tammistu, Heiti Lehtme) ajalehtedes, ei ole suurt tähelepanu väärinud;
Arvestatavam teos on jutustus „Rooste“ (1910), kus kujutab koduvalla vaestemaja elu;
Ajalooline romaan „Lilla lehekesed“ (1919) käsitleb autor ühiskondlikku elu Tartus;
Novellikogu „Moodne daam“ (1919);
Miniatuure sisaldav raamat „Allegooriad“;
Värssnäidend „Pühajärv“ (1919);
Muinasdraama „Kiirte pärg“ (1919);
Külakomöödia „Kolm võistlejat“ (1930);
Näidend „Varjud“ (1931).
Raamatud: Alide Erteli teosed (erakogu)
Kirjaniku Elvas asuv raamatukogu ja kastitäis käsikirju hävis tulekahjus.
Alide Ertel Mats Traadi kultiuuriloolises novellis “Sventšikov“. „seepärast tuleb Alide Ertel Sventšikovi juurde läbi rääkima, et minna Palupera vallavalitsusse kandideerima Rebaste koolijuhataja kohale….Preili Ertel näitab talle oma koolitunnistust, koduõpetaja ametitunnistust, häid soovitusi Kaukaasiast, Uuralist, Kostromaast, Saratovist ja mujalt….Preili Ertel on iseteadev, vabameelne inimene, hoopistükkis teistsugune, kui kõik need koolipreilid, kellega Sventšikov on nii tööasjus kui seltskonnas kokku puutunud. ..Ertel on elanud Pariisis. Ja ta on kõigele lisaks kirjanik, mis riiginõuniku silmis kaalub üles paljugi.“
Alide Ertel ja Ernst Enno. ”…Elu ei jää aga kunagi seisma. Tühja kohta Enno kõrval asus täitma Alide Ertel. Noored sobisid hästi. Väljavalitu meeldis ka Erni vanematele, kes nägid rikkas tütarlapses head partiid oma pojale. Ennode kodutalu Soosaare vajas pärijaid, kes oleksid suutnud tasuda koha ostuvõla, mis oli ikka veel maksmata. Ent sama järsku kui suhe oli alanud, see ka lõppes. Mis tegelikult juhtus, ei tea keegi…“ (3)
Viited: (1) Õru vald, Kiviküla Alide Ertel (2) Eesti bibliograafiline andmebaas Alide Ertel (3) Siiri Annilo ajakirjas Eesti Naine, lisatud 09 mai 2003. (4) Kreutzwaldi sajand-Eesti kultuurolooline veeb-Eesti Kirjandusmuueum

