õp. Jaan Pommer
Jaan Pommer
Sünd. 1847 - 1925 Arula Rebaste koolijuhataja 1873-1900
Jaan Pommer oli Arula vallas, Rebaste koolis, õpetaja ja koolijuhataja.
Katkend Mats Traat “Pommeri aed”
Jaan Pommer oli Jaagusilla koolmeister. Raamatu lõpuks oli ta koolmeister olnud 38 aastat. Koolmeister on maa sool, puhtaksharjatud klaasiga lamp, mis ei tohi eales tahmuda. Ja temas peab alati õli olema. Paraku ei aita vallavalitsuse poolt muretsetud petrool, kuigi ka see on tähtis. Hoopis tähtsam on aga see õli, mida ei saa inimestesse valada, mis peab tal juba sündides kaasas olema.
Ta peab oskama põrsaid kohitseda, kelli parandada, teadma isegi valuvõtusõnu. Kui kellelgi peaks pähe tulema küsida, mis asi on väävelhape või mis mehed Bismarck või Livingstone, peab tal jalapealt vastus valmis olema (lk. 142).
Ta tahtis, et koolis oleks kord majas ja selle jaoks kasutas ta oma salasilma. Ühel korral oli tema salasilm kartuliputru täis topitud. Tema esmane eesmärk oli aga kohe õiglus jalule seada ja süüdlane leida. Koolmeister on kärsitu nagu enamik õigluseotsijaid. Ta tahab kiiresti õiglust jalule seada ja siis laulma hakata. Enne õiglus, alles siis laul - niisugune on tema põhimõte(lk.145).
RoosvaltUno illustriatsioonid “Pommeri aiale”
Jaan Pommeri kohtulugu Peep Lottamõisaga.
Valla kasak soldat Peep Lottamõisa tulli koggokonna kohtu ette nink kaiwas, et Walla Koolmeister Jaan Pommer om tema naist Ewat sel 11.Junil pesnu. Naine om lännu ommast niidust hobbesit wälja ajama, sis om Jaan Pommeri sõsar hõikanu Jani, tulle wälja Peebu naine pessap hobbesit kattastikun; selle päle om Jaan Pommer wälja tullu nink küsinu Ewa käest, mis sina neist hobbesist tahhat, sellepäle om Jaan Pommer Ewa kinni wõtnu, sis om Ewa wallale sanu Jani käest; nink om Jaan Ewale järgi joosknu nink lönu wasta maad; ja sis om käe katski lönu, nink teist kõrda om tahtnu wasta maad lüwwa, ent selle man om Ewa aid saipist kinni wõtnu. Ewa olli selle hädda päle appi tännitanu; sis om temma mees appi rühknu.
Jaan Pommer üttel, et kui temma tarest wälja kaema tulnu, sis om kassaku naine üttelnu; sinna ollet Zooro walla hulgus, oll pallu halba ütelnu tema sõsara ja naise kohta. Sis om Jaan Pommer tedda käest kinni võtnu nink tõuganu, ja oma wärraist tahtnu wälja wisata, ent pesnu tema Ewat ei olle üitski kõrd.
Kutsuti ette tunnistajad: Walla Wöörmünder Johann Lõõndre üttel, et temma löömist ei olle nännu, enge tüllitsemist om kulu küll. Johanni naine Liis üttel, et temma löömist nii kaugele ei olle wõinu nätta.
Nii tunnistasid Mina Aiaste, Willem Jürgenson, Johann Ples, Ebbo Zowa, Jürri Hupnink.
Peep Lottamõis nõwwap Jaan Pommeri käest 200 Rbl. Jaan Pommer nõwwap oma teotamise eest 500 Rbl. Otsus oli: Jaan Pommer piap 10 Rbl õbbedat masma. Ewa Lottamõis piap 4 Rbl õbbedat masma. Sellega ei ole kumbki rahul ja kaebavad edasi.
Jaan Pommer ja Arula Rebaste kool
- aastal oli Jaan Pommer juba Arulas õpetaja. 1900.aastal tegi Jaan Pommer koos lahkumispalvega põhjaliku ülevaate Rebaste koolist ja nimekirja aias kasvavatest puudest, põõsastest.
Arula v. valib Rebaste koolile koolmeistri 15.6.1900. Vallav. A. Vellner, sekretär J. Koorm
Olevik 21-1900
Rebaste kooliõpetaja on Venemaale köster-kooliõpetajaks läinud. Soovitakse et jälle saaks tubli mees valitud. Paari aasta eest oli siin ministeeriumikooli asutamise mõte. Volikogu maata liikmed olid selle poolt, aga peremehed vastu. Nii on kool asutamata.
Olevik 27-1903
. Saagast pereleht, kust pärit, naine, lapsed ja nende abielud (1) tähelepanek, et ta ristis ka lapsi.(tuua mõni näide Ferdi Sannamees.)