õp. Johan ja Juljus A. Leesik

Johan Lesik (Leesik) Arula Rebaste koolijuhataja 1837-1868 Juljus Alexander Leesik Arula Rebaste koolijuhataja 1868-1873

Ausa Tarto õppetatud Eesti Seltsile Arrola Koolmeistre polest, Sõbralik Teedaandminne! (1)

1.

Ottepa Kihhelkonna, Arrola Walla Kool om poolteist wersta Mõisast kaugel, kus selle Latse Lutteri Ussujaost koli oppetust sawa.

Sel talwel minnewast Nowembri kuust 1862 seni kui 22-se Märtsini 1863 oma kolin 14-me pois nink 4 Tüttarlatse ne kolitadas kik ütten koon!

Ülle kõge kes Wallast egga Näddali pois nink Tüttarlatsist kats päiwa polest wallast koli tullwa, kan neide koddo oppetust saap üllekaetu! Se om! 1.Luggemine 2.Weerimine 3.Numre tundminne ja kokko ütlemine 4.Katekismuse wiis Pätükki ülle kaeda 5.Piibli Luggud ja neide selletamine 6.Kätteantu opmise luulosalmi üllekaeda 7.Laulminne ütte häelega oppida 8.Laulminne nelja hälega oppida 9.Arie laulmine nelja hälega oppida 10.Ka Geograhwie oppetust 11.Üts kord üts ülle kullelda

Neide arv om ülle peä 87 Latse 42 pois nink 45 Tüttarlatse, tullewa ka kik suwwel üts kõrd kuul egga kõrd üttes päiwan kolimajan kokko näütama.

Sel 16-nes Märtsil olli 12 pois nink 3 Tüttarlatse kolin 3 olliwa haiguse perast koddo jänu.

Kirjotama nink rehkendama oppiwa 10 pois nink 4 Tüttarlatse p.2-sen üllewan nimetadu koli laste seast.

Koli laste wannadus om 8-samest ni kaugele kui 13-ne ajastajani: Ent neide laste wannadus, kes koddo oppetuse al seiswa, ja näutaman käüwa, saisap nikawwa kui oppusele ehk Pri koli lahhäwa, sis sawa koolmeistre üllkaemisest wallale.

Tõine teedaandmine.

1.

Minno nimi kes minna praegust Arrola koolmeister olle om Johan Lesik, sündino sel ajastajal 1813 sel 29-ma Novembril. Abbiello sisse astnu sel 13 Junil 1835.

Minno panti koli sel 26-damal Januaril 1826. Palloperrä al; Õnsa koolmeister Kristian Friedrich Schmidt`e Essanda mannu nink olli sääl kolm ajastaiga järgimöda, kun minnu ka saksa keele kirjotamist nink rehkendamist olle õppino, nink ka muido kik, mis koli tundmisen tarbis om olnu.

Minna saise sel 5-dama Augustil 1835 Arrolade koolmeistre ameti päle, Õnsa Ottepa oppetaja Bernhardt Hehn`i läbbi säetus ja Moisa nink kogguduse polest wasta woetus; ja olla seni ajani Jumala abbiga siin tööd tenu nink lassi kolitanu. Esmätse katte ajastaja sissen olliwa ka Pallupera Walla lasse minno hole al kolitada.

Kui abbi tarbis om olnu, olla ka tõisi hendale abbis pruuknu, nüüd om minno noremb poig Juljus Aleksander minnule abbis sanu kes 20 ajastaiga jo wannas sanu.

Minna olle 1837-mest ajastajast ni kawwa kui 1862 ajastajani Walla ja Magasini kirjotaja ametitsanu olla ka 1850 kolmen Moisa Wallan nink perrä kõrd 1858 ütten Moisan Rewisioni kirjotamist tallitanu, 17-ne mõda lännu ajastaigu sissen Ottepä, Sangaste, nink Rõngo kihelkonan 2020 lassele rõugid ehk pokke pandnu.

Koli kottus 1834 Baron Carl v. Bruningk`e läbbi anto, kes ka 1835 ajastajast seni kui 1861 ajastajani waeste laste kolitamise tarbis 12 wakka wilju nink ka muido kõrwalist sinna mannu andnu, et latse eggapäiw lämind sööki kolin woisiwa sada. Kinksi ka koli päle tarbilikku ramatuid ja ka ütte orrila mis ka parhilla oma prukida laste laulmise õppetamise tarbin! - Koolmeister saap om(m)a palka koli maast, temäl om egga nurin 9-sa Ria wakka maad ja 10-ne wakka alla hainamaad, surus ülle kõige 11-ne thalist nink 57 grossi puid saap Moisa mõtsast, mis wald awwitap talwel mannu tuwwa, muud ei su middage. Küünlid annap ka wald omalt poolt ja awwitab kui waja om ka hoonid ehhitada!- kannap ka nüüd hoolt wastne parris Härra v. Villebois et ikke koli assi eddesi peäp minnema!

Ennämb ei woi mina middagi üttelda ja palun mitte pahhas panda et minna mitte sedda teedaandmist Tallina kele murde pääl ei olle kerjotanu kedä minna kül selgeste moista luggeda nink arro sa!- Teile auwopakkulen jäge

Johan Lesik Mihkli p. (29.11.1813 Rõngu-04.12.1868)

naine Marie (sünd Tiukari 18.08.1810 Vara Tartu-02.04.1883)

lapsed:(2)

1. Karla (1836 Arula)

2. Wilhelmine Emilia (1838 Arula)

3. Friedrich Joseph (1839 Arula)

4. Juljus Alexander (1842 Arula)- Arula koolijuhataja peale isa Johan Leesikut. Ab. 1868 Elisabet Lilli (3)

5. Anna Helena (1845 Arula) ab.1865.a Peet Gläser (4)

6. Carolina Marie (1847 Arula) ab. 1868.a Andres Rosenberg (5)

7. Helene Wilhelmine (1851 Arula)ab. Kusta Pernakoff (6)

   Vanematekodu oli Rõngu mõisas

Raigaste külas, Nüssiko talus koos õdede vendadega: Hans (1803), Andres (1805), Ann (1811), Katri (1816), Lena (1820).

Johan Leesik Mats Traadi kultuuriloolises novellikogus “Sarviku armastus”

“…Ühel õhtul, kui Jaan tuli mõisast teolt, kargas Vanamõisa lauda juures Miirale ninna kõrtsimehe koer ja lõhkus hobuse nina hirmsal kombel ära. Haavast tuli palju verd, tee Vanamõisast Kuudsele oli täis punaseid verejälgi/-/Arula sinat (nii kutsuti rahva hulgas kogukonnakohtut) mõistis kõrtsimehelt Kuudse hobusele välja valuraha. Tünsa Karl, üks kohtumeestest, püüdis koera kaitsta, öeldes, et kuna on kuulda olnud, et Vanamõisa Pauka on hea karjakoer, võiks talle “taakõrd andiss anda”. Teised kohtumehed jätsid aga tema eestkostmise tähele panemata ja kõrtsmiku koer mõisteti ärahäetamisele, millise otsuse kogukonnakirjutaja Johan Leesik (rahvasuus Leesk-Juhan) ka hanesulega Protocollbuch`i kandis ning mida oma kolme ristiga kinnitasid kõik kolm kohtumeest, kes oskasid küll lugeda, kuid mitte kirjutada.”

Juljus Alexander Leesik Johan p.

Kohtutoimik

Viited Johan Leesik:

(1) Ajalooarhiiv, saaga EAA.2569.1.78:287 kooliõpetajate aruanded 1863 (2) Ajalooarhiiv, saaga EAA.1260.1.12:742 personaalraamat IV 1836-1850 (3) Ajalooarhiiv, saaga EAA.1260.1.14:720 personaalraamat VI 1867-1888 (4) Ajalooarhiiv, saaga EAA.1260.1.14:700 personaalraamat VI 1867-1888 (5) Ajalooarhiiv, saaga EAA.1260.1.14:538 personaalraamat VI 1867-1888 (6) Ajalooarhiiv, saaga EAA.1260.1.14:721 personaalraamat VI 1867-1888

Meedias ja trükistes: Arula inimesed-"/-/Nimetatud ajal olnud Arulas vallakirjutajaks ja koolmeistriks kuulus Leesk Juhan. /-/". Agu 1925, nr.6, lk.158 Mats Traat, ajalooline novell " “,

Viited Juljus Al. Leesik: (1) Ajalooarhiivis, EAA.1167.1.479 Juljus Leesik kohtutoimik 1870