Mine sisu juurde

Arula (Arrol) mõisamaa ajalugu pildis ja sõnas

õp. Linda Tenno

Linda Tenno (s Kann) Arula Rebaste kooli õpetaja 1919-1930

559. Linda Tenno-s.Kann

Foto: Emma Linda Kann ab.Tenno

Emma Linda Tenno (s Kann 1899 Kaagvere-1952 Otepää kalm.) Leer 1916 Tartu Pauluse kogudus

Õppis

  1. Kaagvere algkool
  2. Otepää Progümnaasium
  3. 1920-ndate alguses õpetajate täiendkursused Tartus

Töötas

  1. Vastse-Otepää algkoolis
  2. Arula Rebaste koolis 1919-1930 kooli sulgemise tõttu
  3. Arula mõisakoolis 1930-1934
  4. Asendusõpetaja Karilatsis, Piigastes, Valgjärves, Karaskis, Grüdneris 1951 aastani.

863. Linda Tenno Arula Rebastel

Foto: Arula Rebaste koolimaja, trepil seisab Linda ja uksel piilub Linda ema Ann Kann.

852. Linda Kann Tartus õpetajate täiendkursustel

Foto: Õpetajate täienduskursused Tartus 1920-ndate alguses. Seisab paremalt 3. Linda Kann.

853. Linda Kann Tartus õpetajate täiendkursustel

Foto: Õpetajate täienduskursused Tartus 1920-ndate alguses. Istub paremalt 3. Linda Kann.

851. Arula mõisa kool 1932

Foto: Arula mõisakool 1932. II rida vasakult istub Linda Tenno koos poeg Ustav´iga. Tema kõrval õpetajad Alma Lipke ja Jaan Heidov (Ainla)

Linda oli tunnustatud õpetaja ja teda hinnati kõrgelt. Endiste õpilaste sõnul oli tundide ajal valitsenud vaikus ja lapsed kuulasid teda huviga.

Linda oli musikaalne. Ta juhtis Arulas pasunakoori, asendas isegi Otepää kirikus orelimängijat, mille peale arvati, et mängis vägevalt ja kõvasti. Õpetas nii koolilastele kui ka hiljem oma lastele klaverit.

861. Linda Tenno IX laulupeol

Foto: Tartu IX laulupidu. I rida vasakult 1. Linda Kann

Arula kooli tuli 1932 aastal ajutine õpetaja hr. Nopasson, kes võitis suure hulga kohalike elanike poolehoju ja taheti, et ta alaliselt kooli jääks. Sellest kirjutas mitme artikliga ka Otepää teataja. Hr. Nopasson lahkus 1933 aastal ja peale seda varsti ka Linda.

Linda loobus 1951 aastal kulakuks kuulutamiste ajal õpetaja ametist. Kartus polnud asjatu, sest 1952 aastal leiti ta kodunt surnuna.

829. Linda Tenno matused 1952

Foto: Linda Tenno matused 1952 aastal

864. Linda Kann sõpradega

Foto: Emma Linda Kann, Linda Lätte, x, x

Elu väljaspool Arulat

Isa Johann Kann 1945 Kaagvere-1907 ja ema Anna Kann s. Suits 1855 Kõllestel, abiellusid aastal 1979. Emma Linda oli 7.lapselises peres pesamuna ja jäi varakult ilma isata. Perre sündis 9 last aga neist kaks surid väga noorelt. Isa teenis tsaariarmees Viiburis 15 aastat ja mõistis soome keelt. Koju tulles tegi mõisas juhutöid. Oli tuntud kui tubli tisler ja vokimeister. Ema oli mõisas pesunaine. Vanem vend Kaljus põgenes noorukina söelaeval välismaale ja jäi peale pikki seiklusi Ameerikasse San Fransiscosse elama, talle järgnesid vend Ustav ja õde Pärja Alide. Vend Ilmar jäi I MS jäljetult kadunuks. Vend Arnold suri 10 aastaselt. Linda jäi ainukesena emale toeks või oli see vastupidi, sest Arulas õpetaja olles elas ema koos Lindaga Rebaste koolimajas. Hiljem hoidis Arulas ka Linda lapsi.

833. perek Kann

Foto: Perekond Kann. I rida vasakult isa Johann, Emma Linda, ema Ann, II rida vasakult Ilmar, Ustav ja Pärja Elise Kann Kaagveres

840. paremal Linda Kann Kaagveres

Foto: vasakult Erna ja Ella Jõudu ja Emma Linda Kann

842. Kaagvere kool. Linda Kann

Foto: Kaagvere kool. I rida istuvad vasakult 1. Emma Linda Kann, paremal õp. Oja

839. Otepää gümn. Linda Kann

Foto: Otepää gümnaasium. III rida vasakult 2. Linda Kann. II rida õpetajad

Linda abiellus Paul Tenno Mihkli p-ga (s.1898 Võnnu-1986 Otepää kalm.).

857. Otepää kirikus Paul ja Linda Tenno laulatus 1928

Foto: Paul ja Linda Tenno laulatus 1928 Otepää kirikus

Lindal ja Paulil sündisid lapsed: Ustav 1930 Arne 1932 Maila 1935

Elama asuti Keebi tallu Valgjärvel. Linda plaanis õpetaja kohast loobuda aga pere soosis edasi töötamist. Ustav ja Arne olid esimesed eluaastad emaga Arulas aga Maila sünniks jäi Linda mehe juurde Keebi tallu.

Abikaasa Paul osales Vabadussõjas. Ta oli töökas talumees ja omas 53 h maad. Tal oli Valgjärve Piimaühisuse rajaja ja osales aktiivselt kohalikus ühiskonnaelus. Temalt käidi tihtipeale nõu ja arvamust küsimas. Paul tehti 1951 aastal kulakuks ja saadeti Paldiski lähedale Paemurru vanglasse, kust vabanes 1953 peale Stalini surma ning saadeti nö koju surema. Pauli tervis oli ääretult halb aga kodus raviti ta elule ning elas 87 aastaseks. Abikaasa Linda matuste ajal viibis ta vangistuses ja sellel kurval hetkel ei saanud ta kodustele toeks olla. Hiljem abiellus Paul uuesti.

859. Keebi talus

Foto: Keebi talus Valgjärvel. Linda, Ustav, vanaema Ann ja Paul 1931 aastal.

860. Keebi talus perek. Tenno

Foto: Keebi talus Valgjärvel. Vasakult Ustav, isa Paul, Arne, vanaema Ann, Maila, II rida vasakult Linda Tenno, Elvine Tenno (Linda sugulane)

mees ja Linda Tenno

Foto: Paul ja Linda Tenno

Õunapuu istutamine 24.06.2011 081

Foto: Pauli ja Linda pojad Arne ja Ustav Tenno suvel 2011

Viited: perek. Kann EAA.1267.1.319:31 pers.raamat XVII Kaagvere 1891-1940 Linda ja Pauli laste erakogud

Suur osa pilte olid albumis, milles pühendus: 23 sept. 1914. Mälestuseks: Maksim Mets, Wally Luksepp, Nikolai Vasar, Leida Lätte, August Ernits, Salme Rebane, Linda Lätte, Juhan Sisask, Hilda Brüker (kas koolikaaslased Otepää päevilt?)