Veel õpetajaid

Annemarie Behrens Arulas õpetaja 1922/1923 õp.aastal

Annemarie (Anna Marie Helene) Behrens Nikolai tütar sündis 18.10.1894 Peterburis.

Tartusse tuli koos ema Rosalie Anette (s.1860 Tallinn) ja kaksikõe Eugenie Barbaraga augusil 1911.a.

Lõpetas Tartu Puškini naisgümnaasiumi 8. klassi 1913.aastal. Omandas koduõpetaja kutse. Sooritas Treffneri gümnaasiumis 1927. aastal täienduseksami eesti keeles. Omab 1932.aastast saksa keele õpetaja teise liigi kutset, mille kutseeksamid ja proovitunnid tegi Tartu Ülikoolis. 1941 aastal siirdus Saksamaale Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt sakslane

Foto: Annemarie Behrens 1927. aasta tunnistusel Töökohad saksa keele õpetajana:

Koppa algkool 1913/1914
Räpina algkool 1915/1916
Balašovi gümnaasium 1916/1917
Jõgeva algkool 1919-1921
Arula algkool 1922/1923
Otepää gümnaasium 1923-1932
Väike-Maarja gümnaasuium 1932-02.02.1941

1928 suvel õpetas Tartu maavalitsuse poolt õpetajatele korraldatud saksa keele kursustel. 1931 suvel õppis Berliinis kõnetehnikat õpetajatele korraldatud kursustel …

“Tõendus (Iseloomustus)

Seega Tõendan, et Otepää gümnaasiumi saksa keele õpetaja Annemarie Behrens on töötanud oma erialal täiesti rahuldavate tagajärgedega, väljendades seal juures püüdmist, algatusvõimet ja leidlikkust õppemeetodi kohandamisel klassi nõuetele. Ka algkoolides on töötanud A.Behrens täiesti rahuldavate tagajärgedega.

Tartus 20.07.1932

Tartumaa I ringkonna koolinõunik (allkiri)”

Endel Prima Juhani p. Arulas õpetaja 1935/36 õp.aastal

FOTO KOHT

Õppis

okt. 1919-mai 1925 Uderna algkooli õpilane
1925-1932 Tartu Õpetajate seminar-algkooli õpetaja kutse

Töö

aug. 1933-okt.1933 Uderna algkooli õp.ametikandidaat
okt.1933-juuli 1934 Konguta algkooli õp.ametikandidaat
aug.1934-sept.1935 Palupera algkooli õp. ametikandidaat
aug. 1935-sept.1936 Arula algkooli õpetaja
okt.1940-juuli 1941 Elva linnaalg- ja täiendkooli üpetaja
okt 1941-märts 1944 elva linna algkooli üpetaja
nov 1944-sept.1948 Nõo Mittetäieliku-keskkooli juhataja
sept 1948-….Meeri lastekodu Mittetäieliku-keskkooli õpetaja
…..

“Tartumaa TK haridusosakonna 7-klassilise kooli õpetaja kutse andmiseks moodustatud komisjoni koosolek 25.01.1948. Arutusel 7-kl.kooli õpetaja kutse andmise küsimus Nõo valla 7-kl. kooli õpetajale Endel Primale /-/ on õpetanud matemaatikat üle viie aasta. Sm.Prima endel töötab heade tulemustega. On täpne ja nõudlik ning annab head eeskuju teistele õpetajatele. Oskab õpilasi kaasa tõmmata teadlikule ja sihikindlale tööle. Tema senised töötulemused on kõigiti hinnatavad. Oma ideelis-poliitilise ja kutsealalise kvalifikatsiooni tõstmiseks töötab pidevalt. /-/ Arvestades ülaltoodut otsustab komisjon õpetaja Prima Endel Juhani p. esitada Haridusministeeriumile 7-klassilise kooli õpetaja kutses kinnitamiseks matemaatika ja füüsika õpetamise alal. Haridusosakonna juhataja:/allkiri/ Koolide inspektor:/allkiri/”

Sõjaväes oli juuni1932-märts1933 7-rügemendis sundaaega teenimas Tartus, Petseris, Võrus. Aakre vallas Vabatahtliku Tuletõrjeühingu juhatuse sekretär 1937-1939

Pere: Endel Prima Johan p. (7vkj/20.08.1910 Uderna-…) naine Laine (s.Kits 15.03.1916 Otepää vald-…..) ab.12.12.1936 tütar Tiiu

isa Johan (1860 Hellenurme-….) ema Leena (s.Põks 1870 Uderna-1928) Endel oli pesamuna 8-lapselises peres Vanaisa Jakobi ja vanaema Liis (neiuna Kõll) Prima sünnikohaks on personaalraamatus märgitud Otepää.

Helgi Kurs Arulas õpetaja

Helgi Kurs Jakobi t. sündis 06.07.1939 Pala vallas Raatvere külas Tartumaal töölisperekonnas.

Pere isa Jakob ema Hilda Johanna Kurs s. Reinold

Foto: Helgi Kurs Õpilase õppeedukuseraamatust 1959

Õppis

1946-1953 Ranna algkool
1953-1957 Mustvee I Keskkool
1959-1961 Tartu Pedagoogiline kool

Töö

1957 Tartu Jahu- ja Leivakombinaat, raudteel
1958 Tartu Alumiiniumi vabrik “TAV” rantija

“Iseloomustus

Õppeedukus on hea, kuigi H.Kurs pole õppimiseks rakendanud kõiki võimeid. Ka klassivälisest üritustest on ta osa võtnud: ta on hea laskesportlane, samuti on ta tegelenud sõnakunstiga. Iseloomult on H.kurs hea pealehakkamisega, veidi auahne. Töö pedagoogilise praktika ajal kulges väga hästi. Laulmist pole H.Kurs võimeline õpetama. Tartu Pedagoogilise Kooli direktor A.Taril /allkiri/ Tartus 15 juuni 1961”

Helju Hurt (Jaanimäe) Arulas õpetaja …..-……

Helju Hurt sündis 29.11.1930 Kambja vallas. isa Elmar Hurt ema Berta Pauline neli venda abikaasa Arno Peetri p. Jaanimäe sünd. 1924, abielu 1952, Otepää Voki

Foto: Helju Hurt/Jaanimäe 1950-ndad

Õppis

Otepää 7-kl kool 1939-1946
Otepää Keskkool 1946-1950
Tartu Õpetajate Instituut 1951-1955, loodusteadus geograafia osakond

Töö

Kolhoos “Kirov”
Otepää rajooni Rahvakohtu sekretär
Prangli algkool-praktikal 1951
Vana-Otepää 7-kl. kool-praktikal 1951
Valgjärve 7-kl. kool-praktikal 1952
Pühajaärve 7-kl. kool alates sept.1952
Neeruti 7-kl. kool 1954-
Arula MTK 1951-1952

Rudolf (Toivo) Nigol

Aivar Nigol räägib Rudolf Nigolist: Rudolf (hiljem muudetult Toivo) Nigol oli minu vanaisa vend.Leidsin internetist ühe Kõrveküla kooli õpilase Ilmar Koppeli meenutused Toivo Nigoli kohta. Siit on näha missugune õpetaja ta oli. Kõrveküla koolis oli üks õpetaja, Toivo Nigol. Töö pidi olema tal väga hästi organiseeritud. Vahepeal oli tal abiks praktikant Kaldalu. Mina lõpetasin selle kooli 1941. aasta kevadel, siis tuli sõjaaeg peale. Kõrveküla kool kandis rasket kaotust sellega, et Toivo Nigolil olid suured valged tõukanad, leghornid. Kanad toodi vallamaja juurde, sõda käis juba, vene voor läks mööda ja naised pidid kanad ära puhastama. Toivo Nigolit taheti arreteerida, ta põgenes, sai õlast haavata. Kui sakslased tulid, tuli tema varjamisest välja. Nigol pani 3 lippu kooli katusele – Eesti, Soome ja Saksa lipu. Toivo huvialaks oli Soome, ta õppis soome keelt, ta käis suviti isegi võrriga Soomes. Korra oli Soomes jäänud rahapuudusse, pantis või müüs ratta ja tuli jala tagasi.

Saksa ajal, kui kõigest oli puudus, tulid välja Toivo head organisatoorsed oskused. Ta julges küsida rahva käest. Üks selline seik meenub, oli luudasid vaja olnud. Vallasekretäri poeg Jaan Naaber, hilisem bioloog ja jahindusteadlane, kes läks 1943. aastal 1. klassi, küsis kodust luuda. Vallamajas aga olid vembumehed ja need tegid suure luua, liiga laia ja liiga pika. Poiss vedas selle luua kooli. Küla peal küsitud temalt, kuhu sa lähed selle luuaga. Poiss vastas, et ta viib Toivole habemeajamispintsli. Eks mehed olid sellist juttu rääkinud ja ajasid Jaanile selle udujutuga pea sassi.

Toivo oli hea õpetaja, ta ei karjunud ega ähvardanud õpilasi, kuid tal oli oma süsteem. Kõige kergem karistus oli, kui ta pani õpilastele oma tabelisse plusse ja miinuseid. Piisas ühest sõnast „miinus“ ja vallavanema tütar Vaike hüppas püsti ja märkis selle tabelisse. Kiitmist väärivate asjade eest pandi plusse ka. Järgmine karistus oli „pool tundi“ või „tund aega“. Jälle vaid ühesõnaliselt väljendatuna tähendas see pärast tunde istuma jäämist nii pikaks ajaks. Alles suurema asja puhul kirjutati teadete vihikusse.

Toivo tarvitas laste tööjõudu aias, oli see siis õunakorjamine või maa kaevamine. Üks kord võttis siis käsile ja kaevas koos õpilastega aida taha tiigi. Seda tiiki kaevasime mitu aastat, hiljem osad poisid olevat selle ka kinni ajanud. Enne talve tulekut kandsime pangidega tiiki vee, talvel sai seal uisutada. Toivo oli suur spordimees, uisutas ja suusatas. Organiseeris noorkotkaid ja erinevaid väljasõite. Käisime Tartus Raadi muuseumis ja Emajõel paadiga sõitmas. Minul on sellest õpetajast head mälestused. 1941. aastal lõpetas Kõrveküla kooli 8 hinge, 3 tüdrukut ja 5 poissi. Tütarlastest Eevi Mihkelsaar, Õie Veeber, Hildegard Reino. Õie ja Hildegard elavad praegu veel. Poistest olen mina ainukesena hinges.

Aivar Nigol räägib järgmist Vennad (kelle kohta oman infot): Julius Nigol Voika talu peremees (minu vanaisa)

Arnold Nigol Langenud Eesti Vabadussõja Paju lahingus

August Nigol (1. august 1877 Prangli küla, Kambja kihelkond – 16. august 1918 Perm (mõrvati)) oli asundustetegelane, kooliõpetaja, kirjanik ja Helsingi eesti koguduse õpetaja. vt http://vikipeedia.ee/August_Nigol#Elulugu

Eduard Nigol Sündinud: 27.04/10.05.1904 Krüüdneri vald (end Vana-Prangli), Tartumaa. Isa: väiketaluomanik Karl Niggol. Ema: Anna-Pauline. Õpingud: 1915– Vana-Prangli algkool, 1917– MaaritsA vene kiriku kool, 1919–22 Tartu linna XV algkool, 1922–28 Kooliõpetajate seminar, 1932–37 Tartu Ülikooli teoloogia teaduskond, cand theol. 1928–29 Vastse-Kuuste 6-kl algkooli juhataja kt, 1930–35 Raadi valla “Kõrveküla” algkooli juhataja. Teenistuskäik: 1938-39 Lõuna vikaarkonna piiskopliku vikaari käsutuses, 1939–40 Narva Aleksandri kog abiõpetaja, 1940–42 Narva Aleksandri kog õpetaja. Surnud: 01.12.1942 Narva. vt http://www.eelk.ee/~elulood/niggol_eduard.html

Jenny Tolstoff

Arulas koolijuhataja-õpetaja 1952-1953? Ot. kalm.

Jenny Elfriede Tolstoff Jaani t. (s. Patsmann 05.09.1894 Nuustaku). Abikaasa Leonti Tolstoff (Tolstow), abielus 1918-1923.a. Abikaasa järgi Läti kodakondsus, mille vahetab Eesti vastu 1923 aastal.

1923 aastaks on Jenny olnud õpetajana 8 aastat (täpsemad andmed puuduvad).

Arulas 1952/1953 õp.a.

Foto: Jenni Tolstoff Läti passist

Jenny isa Jaan (s.1853), vanaisa Karl (1822) ja ka ema Tio (s.Ilves 1855) on sündinud Arulas ja seega on temagi juured sügavalt Arula mail.

Ivar Ainla Arulas õpetaja 1945-1947

Ivar Ainla (s.Heidov 11.12.1918 Kuubanimaa-11.09.1981 Tartu Ropka-Tamme kalm.)

Tuli koos vanematega optantidena Eestisse. Isa Jaan Heidov asus 1921 aastal Arula koolijuhatajaks-õpetajaks. Ivar ja ta vend Endel jäid varakult emata ja nad kasvasid koos koolijuhatajst isaga Arula koolimajas.

Perekond muutis1936 aastal nime Ainla`ks.

Foto: Ivar Ainla

Õppis

Arula algkool 1926-1932
Tartus gümnaasium 1932-1938
Tartu Ülikool 1938-

Ivar astus 1938 Tartu Ülikooli majandusteaduskonda, kuid õpingud katkesid sõjaväeteenistusse kutsumisega (1939-1942) kui ta naastes, esitas ta palve usuteaduskonda üleviimiseks. Õppida usuteadust oli ka varem kuid vastuvõttu tol ajal siis ei toimunud.

Töö

1945-1947 Arula MTK

Arula koolile esitatud lahkumisavaldusel on põhjuseks pandud tema halb tervislik seisund ja lisaks koolimaja külmad ning niisked olud, mis ei soodusta paranemist.

Peale Arulast lahkumist ta õpetaja ei olnud Perekond siirdus 1947-st Tartusse elama, kuhu isa oli Ropka-Kurusse maja ehitanud.

Ivar lesestus kahel korral ja järglasi tal polnud. Ivar mobiliseeriti saksa sõjaväkke ja oli sõjavangis 1945 Siberis, arvatavasti Omakaitse Petserimaa malevasse kuulumise eest.

Hilda Kelt

Arulas õpetaja 1944-1945

Hilda Lell (ab.Kelt) sündis 21/8 vkj.02.1902 Tartu linnas aidamehe tütrena.

Isa suri, kui Hilda oli 12 aastane ja ema oli sunnitud juhuslikke päevatöid otsima taludest ja Tartus kandis lodjast puid jm. Hilda muretses väikest sissetulekut nooremaid õpilasi õppetöös järelaidates.

Hilda Kelt (s.Lell 21.02.1902 Tartu-…) abikaasa Osvald Kelt (1892 Kähri Võrumaa-…) kasutütar Hilda isa Gustav Lell (1846 Valguta-1915) ema Ano Lell (s. Tammnann 1868 Suure-Kõpu vald Viljandimaa-1934) õde Ida

Foto: Hilda Kelt Õppis

Fr.Raudsepa kool Tartu
Puškini gümnaasium 1915-1918
Eesti Noorte Kasvatusseltsi Tütarlaste gümnaasium Tartus 1918-1921
Tartu Õpetajate Seminaris pedagoogilised kursused 1921

Töö

1919 Õpilaste õppetöös järelaitaja Tartumaal Prangli vald
1920 Kassapidaja Tartus riideäris
1921 Õpilaste õppetöös järelaitaja Tartus
1921-1922 Koduõpetaja Tartumaal Aru vallas
1922-1944 Rõngu algkool
1944-1945 Arula algkool
1945-1948 Rõngu 7-kl kool
1948-1950 Ropka 7-kl. kool

Peamiselt õpetas maateadust, saksa keelt ja hiljem ka vene keelt (sh. Arulas). Osales mitmetes organisatsioonides nagu Naiskodukaitse 1930-1940, Tuletõrjeühing 1935-1943, Haridusselts 1922-1930. Arula rahvamajas oli ka näitemängujuht.

“Protokoll (iseloomustus)

Õpetaja Hilda Kelt omab häid teadmisi õpetavais aineis ja on end pidevalt täiendanud. Õpetajana omab ta suuri kogemusi õppe- ja kasvatustöös, valmistab korralikult tundideks ja viib need läbi edukalt ning heade tagajärgedega. On nõudlik enda ja õpilaste suhtes, senised töötulemused on hinnatavad. Suhtub töösse kohusetundlikult ja omab oskusi üpilasi aktiivselt töösse rakendada.

Haridusosakonna juhataja /allkiri/ Koolide inspektor /allkiri/ 20.01.1948”

Aime Kuus (Vain)

Arulas õpetaja 1944-1945

PILDI KOHT

Aime Kuus (Abielu Vain) Peetri t. sünd 1921Pärdu talu Arula-.. Õppis

Palupera algkool 1929-1935
Otepää gümnaasium 1935-1938
Tõrva gümnaasium 1938-1941
Tartu Ülikool (1945-)

Töötas

Arula kool 1944-1945
peale Ülikooli suunati 3. aastaks Kärdlasse õpetajaks aga jäi sinna kuni pensionini. Oli põhiliselt Eesti keele õpetaja. Andis veel Kärdla õhtukoolis tunde.

Pere Isa Peeter Kuus sünd.1880 ema Salme Johanna Pullerits sünd. 1890 Hummuli vallas õed/vennad Taimi, Heldur

Leida Kaupmees Arulas õpetaja 1945-1948

Leida Kabul (ab.Kaupmees) sündis 05.02.1912 Ipikus Lätimaal käsitöölise perekonnas.

Vanemad rentisid 1915 aastal Pärnumaal talu, mida pidasid surmani. Isa teenis lisa puidutööga. Kuna ema oli kaua haige siis Leida peale kooli tööle ei saanud minna ja oli isale talutöödes abiks. Venna sõjaväeteenistusest vabanedes oli nüüd tal võimalus väljaspoolt kodu tööd hankida. Leida teenis Mõisakülas Rahukohtu kantseleis, äris ja juhutöödel Pärnus, Tartus, Viljandimaal.

Foto:Leida Kaupmees Tartu Õpetajate Seminari eksamilehel 1948

Õppis

Mõisaküla 6.kl. algkooli lõpetas 1927
Abja Kultuurtehnika-Ühisgümnaasium 1927-1930 (kooli sulgrmiseni)
Viljandi gümnaasium 1930-1932
Õpetajate Instituut 1948-(vist jäi pooleli tervislikel põhjustel)

Töö

1944 Uderan MTK (Mittetäielik keskkool st 7 klassi)
1944 Rannu MTK
1945-1948 Arula MTK
1948- Vana-Kastre algkool Mäksa vald

Pere Isa Jaak (.-1943) ema -1943) Leida abiellus Tartumaal 1944 ja lesestus 1946

Taimi Kuus (Kõiv)

Arula kooliõpetaja 1950-ndate lõpul 3 aastat

PILDI KOHT

Taimi Kuus (ab. Kõiv) Peetri t. sünd.1924 Pärdu t. Arula-..

Õppis

Palupera 6. kl. algkool 1932-1938
Otepää Gümnaasium 1938-i 1943, vahepeal Tõrva Gümnaasiumis
Tartu Õpetajate Institut kaugõppe osakond eesti keel ja kirjandus 1948-..

Töötas

1945-1948 Kongutal Kõsse 7-kl. koolis
Mitmes koolis sh. Luke 7-kl koolids 1948-., Kammeri 7.kl. kool 1951., Arulas
pensionile läks Tartumaal Vara koolist

………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..

Viited: A.Behrens: Riigiarhiiv ERA.3224.1.178, ERA.1108.14.54, Pedagoogika Arhiivmuuseum, Ajalooarhiiv, saaga EAA.1254.1.223 (Peterburist Tartusse) Yenny Tolstoff: Riigiarhiiv ERA.14.16.1008, ERA.1947.2.1074 Ivar Ainla: Ajalooarhiiv EAA.2100.1.131 (matrikkel Tartu Ülikool), EAA.T-168.9k-2.250, Erakogu Endel Prima: Ajalooarhiiv EAA.T-168.9k-2.782, saaga EAA.1264.1.268:81 Uderna personaalraamat 1887-1938 Meedias: Uus Eesti 19 sept.1935, nr. 2, lk.14 Hilda Kelt: Ajalooarhiiv EAA.T-168.9k-2.449 Leida Kaupmees: Ajalooarhiiv EAA.T-379.3.106, EAA.T-168.9k-2.446 Helju Hurt/Jaanimäe: Ajalooarhiiv EAA.T-379.3.890 Taimi Kuus/Kõiv EAA.T-379.3.396 Aime Kuus/Vain