Kultuuri-mälestised
Pärandkultuurmaastiku elemendid Otepää looduspargi territooriumil leidub jälgi erinevatest ajalooperioodidest alates muinasajast. Suuremat kultuuriloolist väärtust omavad lisaks Otepää linnamäele ka Sangaste linnamägi, Arula, Pühajärve ja Restu mõisa hooned, Kastolatsi apostliku õigeusu kirik, Otepää kihelkonnakool, Otepää pastoraadihoone ja talvekabel. Säilinud on mitmed põlise taluarhitektuuri näited (Poslovitsa, Saare, Kolga ja Nüpli-Lõhmuse talu) ja pärandkultuurmaastike elemendid (Pühajärve Sõjatamm, Trepimäe tamm, Tsuura kuusk). Osaliselt on säilinud traditsiooniline asustuse struktuur, kus alles on enamus põliseid talukohti, uued ehitised on aga püstitatud vanadele kruntidele või muul viisil vanaga harmooniliselt sobitatud (nt Vana-Otepää, Elva küla)Otepää Looduspark
Arula ja Palupera valdade piiripost
(link Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riigiregistrile)
Mauri Mändoja koduuurija Arulast, Eesti Loodus 1999, Kui uue tähenduse saab Piirikivi või Piiripost “/-/ Piiripost. Arula-Palu tee ääres Ristimäel asub endise Arula ja Palupera valla (võib-olla märkis ka mõisamaa piiri?) piiripost. Üks sedalaadi kivitulp paikneb samuti enne Otepääd kunagise kirikuvalla maal Otepää-Rõngu tee ääres. Sarnane post on veel ka Palupera-Kirepi tee ääres Kivitulba talu juures. Arula ja Palupera valla koolipoisid (nüüd vanad taadid pidasid piiriposti juures ägedaid kivilahinguid.”
Foto: Palupera ja Arula valla piiripost septembris 1999 , foto M.Mändoja.
Foto. 2011
Video: Mauri Mändoja Arula külarahvaga matkal 2011 kevadel Videos Mauri räägib Valter Tiidemäest Sikkamäe talust (1910-..), tema pojast nö. vana Leost, tütrepojast nö. noorest Leost (Leo Libov) ja mainib Ivo Kongotit (…-…) Variku talust.
Foto: Piiriposti ja Ristikivi paigaldamise seltskond Arula-Palupera tee äärde. Vasakult Mauri, vana Leo, noor Leo, Valter Tiidemäe. Mauri Mändoja huvi ja järjekindlus viis Ristikivi leiuni ja paigaldamiseni. Mauri räägib, et talle ei andnud rahu…edasi vaata allolevat videot
Video: Mauri Mändoja Arula külarahvaga matkal 2011 kevadel. Videos mainib Mauri Mihkel Sööti Äpsi talust. Ristikivi ei ole muinsuskaitse nimekirjas, kuid võib öelda, et Arula rahvale on see Ristikivi ühise mineviku ja oleviku teadvustaja.
Foto: 2011 kevad Ristikivi Arula-Palupera tee ääres.
Kalmistu “Kabelimägi”
(link Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riigiregistrile) Kalmistu “Kabelimägi” asub Arula-Palupera maanteest paremal tee ääres.
Foto: kevad 2011
Foto: kevad 2011
Kivikalme “Jüri kiriku ase”(link Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riigiregistrile) Jüri kiriku ase asub Arula-Pringi maanteest vasakul, mäeharja lagendikul kasetukas.
Foto:2010
Foto:2010
Kalmistu “Jüri kiriku surnuaed”
(link Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riigiregistrile) Jüri kiriku surnuaed asub Arula-Pringi maanteest paremal üle lagendiku metsatukas.
Foto:suvi 2010
Foto: suvi 2010. Vaade Jüri kiriku surnuaialt, üle põllu ja Arula-Pringi maantee, Jüri kiriku asukohale, milleks on keset põldu võsatukk kõrge kasega.
Ristiga kivi ehk Mõrsjakivi
Foto: Ristiga kivi ehk Mõrsjakivi Arula-Otepää tee ääres 2011 suvi
Foto: Ristiga kivi ehk Mõrsjakivi Arula-Otepää tee ääres.
Mõrsjakivi asub Mõrsjamäel Arula-Otepää maanteel Aaviku talu maadel. Kivile on peale raiutud risti kuju. Ristikivi arvatakse pärinevat Poola-Rootsi vaheliste sõdade perioodist. Samuti võib see kivi olla vana piiskopimaade piiritähis.
Kirjanduses ja rahvasuus liigub kaks legendi selle kivi kohta. Üks räägib kahe pulmarongi kohtumisest kivi kohal. Kumbki pulmarong ei olnud tahtnud teisele teed anda. Tekkinud kähmluses saanud ühes pulmaseltskonnas otsa pruut, teises peigmees. Ellujäänud noortest saanud uus noorpaar. Hukkunud mõrsjale olevatki pühendatud teeäärne ristikivi.
Teine legend räägib mõrsjast, kellel olnud kaks kosilast. Kumbki peigmeestest ei tahtnud pruudist loobuda. ja ka pruut ei suutnud oma valikut teha. Mõisnik otsustanud siis peigmeestele võidujookdu korraldada. Üks pidanud Kõllimäelt ja teine Varikmäelt Mõrsjamäele jooksma. Peigmehed saanud ühel ajal kohale. Mõisnik vihastanud selle jama peale ja käskinud pruudi pooleks tõmmata.
Ohvrimägi