Mäed
Kõrgeim mägi Arulas on Kuutsemägi 217 m, mille otsas oli ka nõukogude ajal triangulatsiooni torn. Täna kõrgub mäel mobiilimast koos vaateplatvormiga ning nõlval töötab mäesuusakeskus, mis rajati 1982 aastal.
Fotod: Kuutsemäel asunud triangulatsioonitorn.
Foto: Vaade Kuutsemäe mobiilimastist lõunasse. Pildistatud u 1998.
Kirikumägi Männiku talu kõrgemal künkal asuvad esimese aastatuhande esimesest poolest Jüri kiriku varemed ja sellest ka nimi Kirikumägi.
Tapumägi Tapumäel asub Tapumäe talu. See nimi on tulnud tapuaiast st humalaaed. Siin oli alati palju humalaid, mis kasvasid isegi mööda puutüvesid kõrgele.
Muidugi mägi on ka nii järskude nõlvadega, et nõlval kündmine oli paras enesetapp. Räägiti, et hobused pidid olema madalad, et kui kahehobuse rakendiga põldu künti ja ülemine hobune komistas, siis oli oht alla veereda. Väike hobune oli osavam. Kõik maa pidi ju põllualla saama.
Uibumägi Lutsu talu taga asub Uibumägi. Kuna Lutsul on alati kümme kraadi külmem kui kõrval taludes mägede otsa, siis võttis külm alati õunapuud e. uibud ära ja siis istutati õunapuud mäe otsa. Sellest ka nimi Uibumägi.
Lutsu Suurmägi Uibumäe taga, Kääriku poole minnes, enne Kaeramaa onni, paremat kätt ongi Lutsu Suurmägi. See oli kõige viljakama mullaga talu maa aga sovhooside ajal oli metsa masinistutuse plaan ja siis pandi kogu mägi metsa alla.
Praksimägi Mägi jääb Lutsu Suurmäe ja Tapumäe vahele. Siin oli pikalt elanud rätsepmeister Praks ja sellest nimigi. Prakside suguvõsa on omanimelist mäge vaatamas-pildistamas käinud isegi Austraaliast.
Lubjaahjumägi ja teisel pool Kuupemägi ja Karjaräba e.Rõipekabel Sihva poolt tuleva maantee ääres on näha mõlemal pool teed varemeid. Tee mõispoolset külge kutsutakse Lubjaahjumäeks kuna siin asusid mõisa lubjapõletusahjud. Teist, vastaskülge kutsutakse Kuupemäeks ja tagapool asuvat metsa Karjaräba e.Rõipräba e. Rõipekabel. Mõisa ajal veeti-maeti siia surnud loomad. Siit ka ütlus: Kus laudan om, om lauda takan kah!
Meegaste mägi 207 m. Meegaste mäe idanõlval oli veel 1930. aasta alguses tuuleveski ilma tiibadeta. Täna on mäe tipus Meegaste turismitalu ja ümber mäe lookleb Tartu maratoni suusarada.
Foto: Meegaste mäelt itta 1978. aastal. Foto Merike Tiho
Foto: Meegaste mäelt põhja 1978. aastal. Foto Merike Tiho
Foto: Meegaste mäelt põhja kevad 2011
Teadaolevalt oli Meegastel Struve meridiaanikaare punkt. Ehitati mõõtmisteks vajalikud signaalid. Välimõõtmised toimusid ajavahemikul 1822. aasta kevadest kuni 1827. aasta sügiseni.
Väljavõte kaardist: Special von Livland in 6 Blätten. 2 Hallist-Walck-Werro, 1839 Rücker, Carl Cottlieb. Tervik kaarti nüed siit. Ülemine roosa ruut (veebitoimkonna märgistus) tähistab tõenäoliselt Meegaste mäge ja alumine Harimäge 212 m. Harimäel on veel alles maja varemed ja leitavad on ka maapinnal torni 3. kinnituskoht. 4. kinnituskoht on tõenäoliselt varemete all. Harimäel on ka viit Struve punktile.
Fotod: Struve meridiaanitorni all olev ehitise vare ja üks neljast selle kinnitusalusest (august). Suvi 2011