Vesi

Emaläte

Emaläte asub Arula külas Alliku talu maadel. Emaläte on märgitud Mellini kaardil 179(6)3

Väljavõte kaardist: Special von Livland in 6 Blätten. 2 Hallist-Walck-Werro, 1839 Rücker, Carl Cottlieb. Tervik kaarti näed siit.

Video: Emaläte Arulas. Matk kevad 2011. matkajuht Mauri Mändoja. Mauri räägib alguses Otepää Vabadussamba kivide toomisloo ja samast kohast sai Emaläte ka samba. Allpool fotod samast ajast kui video.

Emalättest saad lugeda veel:

A.Wellner,1922 hüdroloogilised uuringud; Ü. Heinsalu, H. Anton, 1985 - esialgsed uurimised; H. Kink jt., 1987-1991 - Otepää maastikukaitseala hüdrogeoökoloogilised uurimised; E. Andresmaa, M. Kõiv, 1998 - revisjonülevaatus. | Wellner, A. 1922. Eesti hüdrograafia ülevaade. Tartu, lk. 41. Kask, J. 1995. Miks Emajõgi ei alga Munamäelt? Eesti Loodus 11/12, lk. 359. Mändoja, M. 1995. Arula Emaläte ja Emajõe algus. Eesti Loodus 11/12, lk. 358-359. Treikelder, J. 1996. Emaläte Mellini atlases 200 aastat vana. Eesti Loodus 5/6, lk.178. Otepää Looduspark. Turism ja loodus. 1998. Kaart 1:40 000 koos selgitustega. Eesti kaitsealad - geoloogia ja vesi.1996. Otepää maastikukaitseala. Koost.: H. Kink Tallinn, TA Kirjastus, lk. 65-71. | |

Järvi on Otepää kõrgustikul 130, neist kaitsealale jääb 65. Järved on enamasti väikesed ning madalad, keskmine sügavus on 5-6 m. Mõnevõrra erandlik on vaid 22 m sügavune Peitlemäe ehk Kõlli järv (Arula küla Madsa mäe idakaldal)- kollakaspruuni veega vaikne metsajärveke, kus vesi sügavneb erakordselt järsult. Otepää Looduspark

Mats Traat “Kuum ilm”

Äidse kooless põvva kätte, sõna viletsade vormi. Ägli aidviirde rostitas.

Elkjäss päiv võtt õkva nõrgass. Pane autu käimä, lääme järve ojole.

Tii veeren paistuss tõne ilm. Ku illuss om äelmin tatrigunurm! Silm peris puhkass pääl.

Enneki järv om kasunu kinni, vannu tõlkjit täis, viialdjide mälestusi

Veskijärvede kõrgused merepinnast alates Emalättest ja lõpetades Sangaste villaveskiga