Mõisa hooned,veskid

Arula Arrol

(ka Waist) oli üks suuremaid mõisaid rüütlimõis* Otepää kihelkonnas.

Vaata lisaks portaal “Eestimaa mõisad” kaart

Perajärve lõunakaldal asub muistne asulakoht (arheoloogiamälestis), mis olevat kujunenud Arula külast Arrulakull ja mida 1419.a. Pühajärve mõisa järel oleva külana mainitakse. Arula mõis oli Otepää kihelkonna läänepoolseim mõis. 1688. a. kuulus Arula mõisale 7,25 adramaad *(umbes 73 hektarit haritavat maad) (2)

Mõisa maad piirnesid Sangaste ja Rõngu kihelkonnaga. 1765. a. oli Arula Otepää kihelkonna rahvarikkaim mõis, kus elas üle tuhande (1021) inimese ehk 17,9% Otepää kihelkonna külarahvastikust.

Vaata Arula mõisamaa andmeid 1892/93 Liiklus ja aadressraamat

Algne mõisasüda asus Vanamõisas, Meema külast põhjasuunas. Uus mõisasüda rajati Äidu küla lõunaossa-Pühajärvele ja Sihvale suunduvate teede ristmikule. Palupera mõisaga jagati erinevatel aegadel Äidu mõisa.

Mõisaajastu lõppPlaanistati 1920. a. ühes karjamõisana juurdekuuluva Rahi taluga. Endine Arula juurde kuuluv Vanamõisa karjamõis on varemalt eraomanduseks müüduna mõisast lahus.

Kaart: Fragment Arula mõis1887.a(1). Vasakul Vahejärv, mille põhjakaldal moonakamaja, üle tee Veskijärv, mille idaotsas veski. Vahejärvest lõunas tee ääres Luha kõrts ja sellest veel lõunapool pikk rehi. Nurksetes hoonetes tallid, veski ja tallide vahel piiritusevabrik ja abihooned. Veskijärve või mõisajärve idaotsas vesiveski, põhjakaldal häärber ja põhjapool ringõue mõisaait.

Mõisahooned

Häärberi palgid olevat hobustega Riia juurest toodud ja häärberi lammutamisel leidsid osa ka kasutust kohalike elanike majapidamiste juures.

Foto: Moonakamaja, mis asus Vahejärve ääres Kõllimäe jalamil. Lammutati täielikult 1960-ndatel teetööde ajal. Täna tähistab hoone asukohta väike maakivihunnik.

Foto: Mõisa veski Veskijärve kaldal. Täna 2011 hoone varemetes.

Foto: Mõisa ait, mis on juba Noorte Selts “Laine” poolt seltsimajaks ümberehitatud (lisatud II korrus 1938. a). Täna, 2011.a., on renoveerimine pooleli.

Foto: Mõisa kuivus ehk viljakuivati.

Foto: Luha kõrts Vahejärve juures.

Foto: Mõisa endine rehi, mida on hiljem loomalaudana kasutatud.

Foto: Arula mõisasüda 1920.a, foto E.Witoff (3)

Foto: Arula mõisasüda. Vasakul häärber, paremal kuivus. Taga Kõllimägi

Foto. Häärberi lõunakülg 1955 aastal.

Foto: Häärberi põhjakülg 1959 aastal, taga kuivus. Häärber likvideeritud 1967 aastal.

Foto: Häärberi lõunakülg 1959 aastal.

Foto: Häärber 1959 aastal

Foto: Häärberi läänepoolne ots 1959 aastal

Arula mõisasüdame kirjeldus ja fotod 1960-ndate lõpus. Muinsuskaitseameti digitaalarhiivis (link arhiivile)

Muud hooned ja rajatised mõisamaal

Lalli vesiveski Lalli talust 200 m kaugusel- vesihoorattaga veski (põles 1944 aastal karjapoiste hooletuse tõttu, tänaseks 2011 hävinenud-olevat veel aimatav asukoht).

Madsa veski ehk Lutsu veski

Arula mõisa veski

Missugused kokkulepped sõlmiti mõisa veski rendile andmiseks:

Seletus

Antud Tartumaa riigimaade III ringkonna valitsejale Arula wesiveski rentniku Peeter Johani p. Miksi poolt järgmise asja üle: Enne ülevõtmist kasutati Arula vesiveskit jahu jahvatamiseks ühe paari kividega, mille rentnikuks oli praegune rentnik Peeter Juhani p. Miks.

1914.a. rent oli 150rbl. rendiobjekti kohta, selle juures sai rentnik mõisalt korteri tarviliste kõrvalruumidega, 1süld puid ja prii hagu, 1wkm. kartuli ja 1/3wkm aiamaad, mida mõis ülesse haris, 8wkm. heinamaad, 2 lehmale suvel karjamaa mõisa karjas ja talvel põhk.

Weski remonteeriti mõisa kulul ja materjalist, mille tasuks rentnik mõisale tasuta jahwatas umbes 1000wakka vilja aasta kohta. Kaup oli suusõnaline. Rendi maksu kwiitunge alles ei ole: teated õiged: P.Miks

Pühajärves 28.veebruaril 1923 a.

Seletuse võtnud: Tartumaa riigimaade III ringkonna Walitseja

Arula vesiveski oli 1923.aastal, enampakkumise teel, 6aasta peale ainumale pakkujale P. Miksile aasta rendiga 2826 kgr.r.h. väljarenditud.

Postimees 1921. 19.05.nr.108

Paaksi veski Paaksi talu maal

Veskiorul Äidu järvest väljavoolaval ojal Veskioru talu maadel Meegaste tuuleveski 1927.aastal. Pilt: E.Einasto. Tänaseks hävinenud.

6 veskit oli Arula mõisamaal.

Saeraam mõisasüdames, mis töötas veel nõukogude ajal ja viidi sohvoosi ajal vanaraua plaani katteks.

Lubjapõletamise ahi mõisasüdames. Hävinenud.

Tallid ja viinavabrik mõisasüdames hävinenud. Tallide asukohta reedavad võsas varemejupid kahelpool teed, mis 1966 aastal otse läbi müüride tehti.

Viited:

(1) H.Palli, Otepää rahvastik aastal 1716-1799, Tallinn 1988

(2) Ajalooarhiiv kaartide register EAA.2469.1.674

(3)Eesti Tartumaa, Tartu 1925

Seletusi: Rüütlimõis* (Rittergut). Rüütlimõis oli eramõisa peamine liik, mille omanikule olid ette nähtud teatud privileegid ja õigused oma alal. Nendeks olid kohtu- ja politseivõim, jahiõigus, õigus pruulida õlut ja ajada viina, pidada kõrtse ja veskeid ning maksuvabadus riigi ees. Lisaks sellele olid rüütlimõisa omanikul aga ka kohustused riigi ees: võtta osa Maapäevast ja ajada riigiasju ning korraldada tee-ehitust….loe edasi portaalist “Eestimaa mõisad” mõisate liigid.

*1 adramaa= põline taluadramaa on 24-36 riia vakamaad, mis oli võrdne 8-12 hektari põllumaaga. Loe veel Vikipeedia`st