Mine sisu juurde

Arula (Arrol) mõisamaa ajalugu pildis ja sõnas

Koljako

Ala Koljaku

Ala-Koljako (Koljako-Juhani, Kollaku) talu asus Arula mõisamaadel Meema külas praeguse Vanamõisa-Laane-Pülme (nr.23235) tee ääres.

Koljako talu mainitakse juba 1749-1762.a Ajalooarhiivis olevas personaalraamatus (1) , tänaseks vähemalt 260 aastat vana talukoht.

„Koljaku talu asub Meema küla keskpunktist pisut lõuna pool. Koljaku järve ääres. Talu oli jagatud kahe pere vahel. 18.sajandi alguses olid peremeesteks Koljaku Hindrik ja Paap, hiljem Laane Matsi poeg Tõnn ja Koljaku Paabu poeg Ado. 18. sajandi alguses olid peremeesteks Rahi Tooma Jaani poeg Rein Koljak ja Koljaku Hindriku Hindriku Andres, pärast kelle surma sai peremeheks tema poeg Rein Tiit*.* 19. sajandi keskel olid peremeesteks Peeter Koljak ja teisel pool edasi Rein Tiit“ (2)

Koljaku elumaja 1923, blogisse

Foto: Ala-Koljako talu elumaja 1923.a

Harald Vellner Adami poja mälestused

10.05.1960.a. Stockholm.

„… Minu isa Adam Velner Adami poeg (1855-1923), abiellus naabruses oleva Vanamõisa omaniku Mihkel Mülleri tütre Mariga, asus elama Vanamõisa, kus algul pidas kõrtsi ja hiljem majandas mõisat. Adamil ja Maril sündis 11 last. Neist 2 viimast Ala-Kollakul ja teised Vanamõisas.

1.Gustav(Karl) Aleksander (1880-1881) 2.Karl (1882-1886) 3.August (1884-1952 Tallinn) insener-hüdroloog 4.Ferdinand (1886-1941 Sverdlovskis eeluurimisel) jurist, advokaat 5.Villem (1887-…) 6.Maksim (1889-…) 7.Salme (1891-…) 8.Harald (1893-1970) selle loo autor, ab.Magda Olander 1921.a. Oli isamaaline ajakirjanik, teatritegelane. 9.Juhan (1895-…) 10.Elmar (1897-…) 11.Helmi (1901-…)

Adam Velneri pere blogisse

Foto: Ala-Kollakul Adam Velner pereliikmete ja teenijate ning sulastega.Keskel peremees Adam Adami p. Velner ja vasakul ta kõrval naine Mari. Tagumine rida ülal paremal poeg August (insener-hüdroloog) ja ülal vasakul poeg Willem oma naisega

Peale vanaisa Adam Velneri surma 1890.a., asus päritud Ala-Kollaku talu pidama poeg Adam. Talu kujunes isa Adami ja ema majandamisel eeskujulikumaks oma ümbruskonnas. Esimesena võeti siin tarvitusele uuemad põllutööriistad ja mindi ka üle karjamajapidamisele, mis oli sobivaim vorm neil kehvadel põllumaadel. Kollaku punane tõukari oli juba 1910.a. ümber registreeritud Vene põllutööministeeriumis. Hulk kuld- ja hõbe aurahasid olid tunnustuseks talu tasemest. Mäletatavasti 1910.a. ümber esines kogu talu saaduste ja majapidamisharudega Tartu põllutöönäitusel ning sai seal esimese auhinna talupidamise kui terviku eest. Majanduslikult oli talu tugev, kuid laste koolitamine ruineeris ta lõpuks. Talu omad tulud polnud küllaldaseks selleks, müüdi ära maja ja krunt Otepääl ning hulk head metsa.

Adam ja Mari Velnerite algatusel asutati Arulas piima- ja rehepeksuühisus ning Adam oli mõlemas kaua aega esimees. Vene ajal oli ta 2 aega (6 aastat) Arula vallavanem.“

Koljaku elumaja, 1923, blogisse

Foto: Ala-Koljako talu esivaade 1932.a

Ala-Kollaku talu oli nõukogude ajal Tartu 5. Keskkooli baas.

Tänaseks on talu jäänud elaniketa.

monument Otepää kalmistul, blogisse

Foto. Adam Velner`i perekonna mälestussammas Otepää kalmistul, autor kunstnik Jaan Koort, valminud 1920-ndate lõpus

August Vellner Adami poeg, mälestused

„ … Tähelepanu- ja tänuväärse panuse Vellnerite (Velner) sugukonna ajaloo uurimiseks ja sugupuu koostamiseks, osutas Restu kooliõpetaja August Vellner Adami poeg (insener-hüdroloog August Velneri lell) Kährimäelt, saates sugukonna ajaloo uurijaile alljärgneva üksikasjalise kirjutise isalt ja isaisalt kuuldud mälestustest esivanemate kohta … “

Nii algab üks peatükk sellest 1939.aasta kirjutisest, mille insener-hüdroloogi August Velneri poeg Harald-Adam Velner meile lahkelt edastas koos fotodega. Siinkohal ka suur tänu talle! Jätkame huvitavate nopetega mälestustest, mis toovad Arula ajaloolise eluolu meile jälle natukene lähemale.

„ … Sündisin 18. augustil 1871.a. (vana kalendri järgi) Kollaku talus, endises Arula-, nüüdses Pühajärve vallas. Praegune elukoht Kährimäe talus, Sangaste vallas. Kährimäele tulin 1897. aastal koolmeistri ameti peale. Kährimäel oli enne Restu vallakool, mis viidi Restu mõisa häärberisse…

…Esiteks pean tähendama, et see suguvõsa kuulub põliste talupidajate ja maaharijate hulka ja teiseks, et see on lasterikas-järeltulijate rohke…Lämmi Jaan (Velnerite esivanem) on elanud Restu karjamõisa maadel Inu-Peetri talus. Ants (Hans) minu vanaisa on sündinud Inu-Peetri talus 1794. aastal. Inu-Peetril on olnud vist rohkesti mesiperesid, sest minu lapsepõlve kodus Arula Kollakul, olid veel Inu-Peetri meetünnid alles, kui ma väike olin…

… Minu isa Adam Velner Hansu poeg sündis Restu Inu-Peetril 1819.a. ja kui 1860.a. puhkes Sangastes mitmel pool soov Samaarasse ja Saratovi elama asuda-väljarännata ja teoorjusest vabaneda, tekkis ka minu isal tung sinna minna ja seda imedemaad vaadata. Koos seltsilise Albrecht Asserusega ka Samaarasse mindi. Minu isale ei olevat meeldinud see Samaara kubermangu küla elu. Põld annud küll head saaki aga asunud ligemale kümme versta kaugel külast. Põllule minnes pidi kaasa võtma nii oma toidu, loomasööda ja veetünnid. See oli väga tülikas. Maakuulamine kestnud kolm kuud…

… Kui mu isa Samaarast tagasi tulnud, kutsunud Restu mõisahärra Aleksander von Anrep ta mõisa ja teinud ettepaneku võtta tema vallast ükskõik missugune talu, mis aga meeldib endale pidamiseks. Aga minu isa tahtnud teoorjusest vabaks saada ja ei võtnud ettepanekut vastu aga saanud Pühajärve valla Adam Eichenfeldiga kokkuleppele Märdi talu ostu suhtes 6000 rubla eest. Läinud Pühajärve mõisa ostulepingut ümberkirjutama, kui seal mõisa kupjaks olnud Mihkel Müller hakanud Eichenfeldti hoiatama, mitte Märdi talu koos veskiga müüa. Müller ütelnud: „Adam ära müü, lähed ise santma!“. Järgmisel aastal müünud ta Märdi koos veskiga Restu Ilvese talu peremehele Hendrik Normannile 7000 rubla eest ikkagid ära. Minu lell (isa vend) August abiellus eelpoolmainitud Mihkel Mülleri tütre Mariga ja minu sõtse (isa õde) Anna abiellus Mülleri vanema poja Augustiga. Nende liitude peale olevat Mihkel Müller öelnud „Teed hääd või kurja, teed kõik iseendale!“…

… Isa käinud Koigu kõrtsimehe Peeter Mõistusega (pärit Erastverest) Palupera ja Arula talusid vaatamas, sest parun Bruning müünud nende valdade talusid. Nendele meeldinud Arulas Kollaku talud, sest seal oli järv ja palju linaleotamise allikaid. Korra ostulepingust ilma jäänud polnud talumehed selles tehingus veel kindlad. Sellepeale Palupera mõisaomanik parun Bruning ütelnud ja näidanud oma kuue varrukat.“Kui ma selle kuue müün, siis on see müüdud, nõnda ka talu.“

Koljako talu 1864

Väljavõte: Ajalooarhiivi toimik EAA.2381.1.367 Arula rüütlimõis. Tekst: Arrola kogukonna polest tunnistas sega, et se Kollako Adami tallomajan se säduse arvu jaggu raudhäädki kui 3 hobust, 9 täiskasvanu karjatõbrast, 23 vakka juurvilja seemned om nink sesamma talloostja Adam Wellner se Kollako tallo kothuse ja sesamma tallo raudvarra kokku ühhendamist om heaks kitnu. Arrola kogokonnan kohtun sel 8. julil 1864.a.

Talloostja Adam Welner XXX. Peakohtumees Johan Wolmer XXX, abikohtumees Peter Juus XXX, abikohtumees Mihkel Lall XXX, wallavanem Ewert Pa… XXX

Mõistus võtnud Mäe-Kollaku, minu isa Ala-Kollaku talu, mille suurus 52 ha, ostu pääle a`2800 rubla. Mõisa võlga olnud kummalgi talul 2000 rubla ja 800 rubla Riia kassa võlga, mis mõisal sealt laenatud. Mõisa võlad maksnud nad mõlemad kohe mõisale kinni. Isal olnud oma raha 1600 rubla, 400 rubla laenanud venna Kristu (Kristajn) käest. Nõnda algas 1861. aastal siis minu vanematel oma ostetud kodus korraldamine.

arhiivist 240

Fragment kaardist: Kollaku Juhani talu ostulepingu juurde kuuluv kaart.

Teoorjuse ajal elas Ala-Kollakul Juhan, mispärast nimetati seda ka „Juhani-Kollakuks“. Juhan siirdus elama Arula Tsuurale ja võttis nimeks Naelapää.

1869. aastal ehitanud isa uued kambrid rehe otsa, korrastas avara rehealuse, talli ja haganiku (viljapeksust jäänud jääkidele). 1877.aastal ehitas uue maakivist karjalauda, mis veel praegugi Kollakul alles, puhastas põldu kividest, korraldas heinamaad ja kasvatas metsa. Kasvatas hobuseid ja kariloomi. Ta oli esimene, kes tõi Restu mõisa karjast hea puhtaverelise angleri tõugu pullvasika, kelle järeltulijad sai mitmele poole Arulasse.

Minu ema Lotta (sündinud Rinken) on sündinud Restu valla Mäe-Laane talus 1830.a. Laulatati isaga 1849.a. Urvaste kirikus. Nendel on sündinud 4 poega ja 8 tütart (neist 7 viimast Arulas). (3)

1.Ants (suri noorelt ja on maetud Urvaste kalmistule) 2.Liis (1853-1914) abiellus Lokomärdi talu Hendrik Leiteriga 1871.a. 3.Adam (1855-1923) ab.Mari Mülleri Mihkli t. 1878.a. (hüdroloog August Velneri isa) 4.Miina (1858-1938) ab.Neeruti Vasila talupidaja Jaan Kuhlbergiga-Kulasalu 5.Mari (1860-1905) ab.Arula Teoreinu talu peremehega Ludvig Roosega 1879.a. 6.Jaan (1862-varakult) 7.Anna (1864-1900) ab.Pühajärve Annimatsi talu August Müller Mihkli p. 1885.a. 8.Leena (1867-…) ab.Pühajärve Torni talu omaniku Otto Bergiga 1888.a. 9.Ewa (1869-1926) ab.Pühajärve Ruusa talu omaniku Peeter Kolgiga 1890.a. 10.August (1871-…) selle loo autor, ab.Restu Mäe-Laane talu tütre Anna Vernikuga 1901.a. 11.Juuli Anna (1873-…) ab.Nuustaku pottsepa Adam Rebasega 12.Jenny (1876-1876) suri 11 päevaselt.

Minu vanemad olid jumalakartlikud kirikuskäijad ja vennastekoguduse liikmed. Lugeda (raamatut) oskasid nad mõlemad, isa oskas ka kirja lugeda aga mitte kirjutada. Nime asemel kirjutas ta 3 risti. Minu isa suri kõhuvähki 1896.a. Ja ema vanadusest 1916.a. Mõlemad on maetud Otepää vanale kalmistule. Vanemad olid lutheri usulised, alul Urvaste-, pärast Otepää kiriku kirjas. Vanaisa Ants ja vanaema Ann on läinud vene usku-Ilmjärve kiriku liikmeks. Vanaisa Ants uppus Kollaku järve.

Minu vanemad rühmasid oma igapäevases töös hommikust õhtuni, et elamisega teistest ees olla. Põllutööriistad olid eeskujulikud: kahehobuse suur Saksamaa ader, raudrehvidega vanker ja rautatud reed. Esimene moodne tahvlitega saan, mille valmistajaks oli sepp Otto Berg ja värvijaks maaler Gothard Müller.

Omavalitsuste sisseseadmiste ajal 1865.aastal sai isa Arula vallakohtu esimeheks …“

Viited:

(1) personaalraamat 1749-1762.a, saaga EAA.1260.1.9:184

(2) Ain Vagul uurimus

(3) Adam Welneri pere, saaga EAA:1260.1.14:779