Kuudse
Kuutse Antsu ostis Tõnnis Soova (Zoova) 1879 aastal. Kuudse talu perek. Mitt (Mats Traadi sünnikoht, täna Kuutsemäe mäesuusakeskus)
Kuutse Ants ja perek. Soova
Foto:
Foto:
Foto:
Mats Traat 75, vabaõhuetendus Rannus 8. juulil
| | |
“Töö on siinmail ikka ja jälle päästnud inimest niivõrd, kui ta üldse päästetav ongi, töö ja töörõõm, ja kes neid eitab ning nende üle naerab, see saeb oksa, millel kükitab, ja tuleb arvata kerglaste hulka.”“Tants aurukatla ümber” (M. Traat)
75 aastat tagasi (23.11.1936) sündis Otepää vallas Arulas Kuudse talus luuletaja, prosaist ja näitekirjanik Mats Traat.
Koolitee sai alguse Arula , Vana-Otepää ja Nõuni koolidest.
Mats Traadi looming on aukartust äratav nii hulga, kui žanrilise mitmekesisuse poolest. Sel aastal lõpetas ta oma hiidromaani “Minge üles mägedele”, milles autor kirjeldab värvikalt ja põnevalt Eesti, eriti Lõuna –Eesti elu, inimesi ja tööd läbi pikkade aegade.
Eesti kooliteater tähistab armastatud kirjaniku sünnipäeva Rannu alevikus, Tartumaal, 6. - 9. juulini 2011.a. Kokku tuleb 13 kooliteatrit Eestimaa eri paikadest Võrust Hiiumaani. Laagripäevde jooksul harjutatakse ja lihvitakse kodus ettevalmistatud katkendeid, mängitakse teatrimänge ja tutvutakse Mats Traadi elu ja loominguga. Õpilasi juhendavad ja aitavad etenduse tervikuks vormida näitleja Külli Reinumägi ja lavastaja Erki Aule.
Kooliteatrite suvine teatrilaager lõpeb ühise vabaõhuetendusega “Mängime Mats Traadi loomingut”
Parimate tervitustega Eesti Harrastusteatrite Liit
Kuudse talu ja perek. Mitt
Mats Traat sündis Palupera vallas, Meema külas, Kuudse talus.
Praegu siis Otepää vald Arula küla ja Kuutsemäe suusakeskus.
Tsükkel “Kuutse”
Pesa on siiski üks
Ma tõusin aruheinast kodumäel
ja äkki jalge ees, näe, kurakäel
üks jänes pani hirmununa plehku.
Ma muigasin – kas tõesti küti moodi
ehk välja nägin, seistes keset rohtu.
Jäi maha jänkul roheline voodi,
nüüd inimene sinna pesa tehku
ja leidku loodusvabaduses lohtu.
Mäelt laskudes jäi mõte ajukurdu:
küll tormanud sa vahtu, tuulemurdu,
kuid jänkuna läks noorus koltund sallu –
vaid mälestuste pikad, kõhnad kõrvad
su kannul kõnnivad taas isatallu,
ööd-päevad küsivad ja käivad kõrval.
On kikivarvul lähenemas susi-
ta nimi vanadus – erkhaljad värvid
kõik hiljukesi muudab. Vahetuvad
metsloomad ainult, nende maitsed, suvad.
Kuid pesa üks on keset targutusi –
need minu lihased ja närvid
Mats Traat (1936)
Hobused
Polnud talli, tallist ühtki hobust võtta –
vanaisa kõmpis Pühajärve sõtta
asjalikult nagu talgutele, teole.
Isa sõitis Palupera vallamajja,
sohu heinale või küüti, kohtumajja,
laadale ja pulma, sünnipäevapeole –
hobused tal olid omast tallist võtta.
Pojad sirgusid ja mitmed viidi sõtta,
ei nad saanud kangelaseks, leidnud kulda,
mõned küll ideede eestki läksid mulda.
Noorimal üks hobu, heina ei söö seegi,
kriitik teda rautab, kühmline ta teegi.
Kui ta latris ajaviiteks närib närve,
parim sõit saab Paluperra, Pühajärve.
1965
Vaata ja kuula: https://www.youtube.com/watch?v=53KIrvqb0m8
See tee
Mats Traat (1936)
Suve lõpp raudrohi hilju roostetab pruuniks
kõrge valendav tolmusaba lehvimas kannul
kuumal päeval sõidame kruusateed
see on see tee mille Arula talumeeste kogu
(kohal oli ka mõisamaapidaja ja von Bark ise)
otsustas 14. juulil 1889 –
(sada aastat pärast Bastille’ vallutamist)
ehitada Arula mõisast Puka valla piirini
sest raudtee oli juba valmis
progressi raudruun tormas rööbastel turnates
läbi raudrohu köömnete metsalillede
alla Valga poole
juhatades sisse suure liikumise ajastu
kõik kiitsid tee ehitamise heaks peale ühe
Teoreinu peremees Ludvig Roose
(õpetaja Lauri oletatava prototüübi isa)
oli vastu
Puka raudteejaam on nüüd nukker ja tühi
raudrohi raudruun roostes
taasiseseisvumisaegne võsa
tungib väsimatult peale
põllumaale
kingule ei paista enam kätte
Rebaste magasiaida maakivist müürid
ega koolimaja mille ehitamist
vallavanemana alustas minu isa
Euroopas me kogu aega
(väitku enesehaletsejad vastupidist)
kas tulevik tähendab tühermaad
aga see tee on armas
et vana et isaaegne
see tee
2005


