Mine sisu juurde

Arula (Arrol) mõisamaa ajalugu pildis ja sõnas

Kuudse

Kuutse Antsu ostis Tõnnis Soova (Zoova) 1879 aastal. Kuudse talu perek. Mitt (Mats Traadi sünnikoht, täna Kuutsemäe mäesuusakeskus)

Kuutse Ants ja perek. Soova

552. Antsu talu

Foto:

553. Antsu talu

Foto:

554. Antsu talu

Foto:


Mats Traat 75, vabaõhuetendus Rannus 8. juulil

| | |

“Töö on siinmail ikka ja jälle päästnud inimest niivõrd, kui ta üldse päästetav ongi, töö ja töörõõm, ja kes neid eitab ning nende üle naerab, see saeb oksa, millel kükitab, ja tuleb arvata kerglaste hulka.”“Tants aurukatla ümber” (M. Traat)

75 aastat tagasi (23.11.1936) sündis Otepää vallas Arulas Kuudse talus luuletaja, prosaist ja näitekirjanik Mats Traat.

Koolitee sai alguse Arula , Vana-Otepää ja Nõuni koolidest.

Mats Traadi looming on aukartust äratav nii hulga, kui žanrilise mitmekesisuse poolest. Sel aastal lõpetas ta oma hiidromaani “Minge üles mägedele”, milles autor kirjeldab värvikalt ja põnevalt Eesti, eriti Lõuna –Eesti elu, inimesi ja tööd läbi pikkade aegade.

Eesti kooliteater tähistab armastatud kirjaniku sünnipäeva Rannu alevikus, Tartumaal, 6. - 9. juulini 2011.a. Kokku tuleb 13 kooliteatrit Eestimaa eri paikadest Võrust Hiiumaani. Laagripäevde jooksul harjutatakse ja lihvitakse kodus ettevalmistatud katkendeid, mängitakse teatrimänge ja tutvutakse Mats Traadi elu ja loominguga. Õpilasi juhendavad ja aitavad etenduse tervikuks vormida näitleja Külli Reinumägi ja lavastaja Erki Aule.

Kooliteatrite suvine teatrilaager lõpeb ühise vabaõhuetendusega “Mängime Mats Traadi loomingut”

Parimate tervitustega Eesti Harrastusteatrite Liit

Kuudse talu ja perek. Mitt

Mats Traat sündis Palupera vallas, Meema külas, Kuudse talus.

Praegu siis Otepää vald Arula küla ja Kuutsemäe suusakeskus.

Tsükkel “Kuutse”

Pesa on siiski üks

Ma tõusin aruheinast kodumäel

ja äkki jalge ees, näe, kurakäel

üks jänes pani hirmununa plehku.

Ma muigasin – kas tõesti küti moodi

ehk välja nägin, seistes keset rohtu.

Jäi maha jänkul roheline voodi,

nüüd inimene sinna pesa tehku

ja leidku loodusvabaduses lohtu.

Mäelt laskudes jäi mõte ajukurdu:

küll tormanud sa vahtu, tuulemurdu,

kuid jänkuna läks noorus koltund sallu –

vaid mälestuste pikad, kõhnad kõrvad

su kannul kõnnivad taas isatallu,

ööd-päevad küsivad ja käivad kõrval.

On kikivarvul lähenemas susi-

ta nimi vanadus – erkhaljad värvid

kõik hiljukesi muudab. Vahetuvad

metsloomad ainult, nende maitsed, suvad.

Kuid pesa üks on keset targutusi –

need minu lihased ja närvid

Mats Traat (1936)

Hobused

Polnud talli, tallist ühtki hobust võtta –

vanaisa kõmpis Pühajärve sõtta

asjalikult nagu talgutele, teole.

Isa sõitis Palupera vallamajja,

sohu heinale või küüti, kohtumajja,

laadale ja pulma, sünnipäevapeole –

hobused tal olid omast tallist võtta.

Pojad sirgusid ja mitmed viidi sõtta,

ei nad saanud kangelaseks, leidnud kulda,

mõned küll ideede eestki läksid mulda.

Noorimal üks hobu, heina ei söö seegi,

kriitik teda rautab, kühmline ta teegi.

Kui ta latris ajaviiteks närib närve,

parim sõit saab Paluperra, Pühajärve.

1965

Vaata ja kuula: https://www.youtube.com/watch?v=53KIrvqb0m8

See tee

Mats Traat (1936)

Suve lõpp raudrohi hilju roostetab pruuniks

kõrge valendav tolmusaba lehvimas kannul

kuumal päeval sõidame kruusateed

see on see tee mille Arula talumeeste kogu

(kohal oli ka mõisamaapidaja ja von Bark ise)

otsustas 14. juulil 1889 –

(sada aastat pärast Bastille’ vallutamist)

ehitada Arula mõisast Puka valla piirini

sest raudtee oli juba valmis

progressi raudruun tormas rööbastel turnates

läbi raudrohu köömnete metsalillede

alla Valga poole

juhatades sisse suure liikumise ajastu

kõik kiitsid tee ehitamise heaks peale ühe

Teoreinu peremees Ludvig Roose

(õpetaja Lauri oletatava prototüübi isa)

oli vastu

Puka raudteejaam on nüüd nukker ja tühi

raudrohi raudruun roostes

taasiseseisvumisaegne võsa

tungib väsimatult peale

põllumaale

kingule ei paista enam kätte

Rebaste magasiaida maakivist müürid

ega koolimaja mille ehitamist

vallavanemana alustas minu isa

Euroopas me kogu aega

(väitku enesehaletsejad vastupidist)

kas tulevik tähendab tühermaad

aga see tee on armas

et vana et isaaegne

see tee

2005