Pülme
Eesti kirjandus Eesti Kirjanduse Seltsi kuukiri 1927 No:1
Sangaste sõda
„..Praegu on Sangaste mõisal 4 karjamõisat: Vastnemõisa (Hermsberg), Tiidumõisa, Sarapuumõisa ja Lambamõisa, viimane küll veel nii nimetatud ainult vanades kirjades (praegune «Piiri" talu). Ühtlasi kuuluvad Sangaste mõisale mõned naaberkihelkonna talud, nagu näit. Otepää kihelk. Arula (Palupera) valla „Pülme“.
Praegune Pülme (tuletatud sõnast pulmad?) talu onkoosnenud Ala- ja Mäe-Pülmest. Teda on pidanud 52 aastat Pülme Tõnis (kuulsa Zuura Juhani vend) ja tema perekond. Selle talu on Tõnisele (sünd. 1825.a.) määranud, vastu Tõnise tahtmist, Arula mõisa omanik Bruiningk 1859. a. Tõnis oli mõisasulane - papp. Talu eest on ta pidanud mõisale puid kokku vedama ja neid mõisa sepipaja tarviduseks söeks põletama (kivisütt pole tol ajal kodumaal saada olnud). Et mehel ainult 7 hõberubla olnud, kartnud ta talu vastu võtta, sest selle pidamine nõudis raha ja tööjõudu, mõisale aga pidi söed korralikult põletama. Tõnise tõrkumist nähes saanud mõisnik vihaseks ning pannud temale ette, kas võtta Pülme talu või mõisa peksupäevil — reedel või esmaspäeval — 30 vitsa-hoopi. Tõnis valinud poole Ala-Pülme talust. Sai veel kiiruga naise, Mari Tündsalt: “võtnud tüdruku vankri pääle, küsimata kas ka too nõus on, sõitis õpetaja juure…”
Mäe-Pülmel elanud tol ajal Raag-Andres, Sassi Jüri ja Täär-Jaan oma sulase Adra Otiga, kes kolmekesi kasutanud Mäe-Pülmet. Adra Otist on rahvasuu loonud huvitava laulu, mida aga ruumipuudusel siinkohal tuua ei saa.
Järgmisel aastal aetud Ala-Pülmelt, Täär-Ants, kui riiakas mees, minema (tahtnud Tõnise, sarraga viljapuhastamisel kadeduses, reheall viljahanguga läbi lüüa) ning antud kogu Ala-Pülme temale. Ala-Pülme eest pidanud Tõnis mõisale tegema nädalas 3 hobuse-ja 8 jalapäeva, s.o. ise või oma .palgaliste kaudu. Pülme olnud tüübiline 3 - päeva talu. Järgmisel aastal kõrgendatud teoorjus 4 jala- ja 4 hobusepäeva peale, raharenti pole olnud. Nimetatud ajal olnud Arulas vallakirjutajaks ja koolmeistriks kuulus L e e s k-Juhan. Neljandal aastal antud Pülme talu Tõnisele rendile; nimelt arvatud nüüd teoorjus raharendiks ümber — 130 hõberubla aastas. Samal aastal läinud kogu Pülme talu ja Raudske (Saare) ühes 160-vakamaalise maa-alaga, Arula omaniku Villebois käest, 3600-rublalise kaardimängu-võIa eest Sangaste krahv Bergile, kes mõlemad Pülme talud ühte liitnud ja selle ühendatud suurtalu 128 rbl. eest Tõnisele edasi rendile jätnud. Uus Pülme talu olnud 25 taalrit ja 14 krossi (puhast põldu 60 vakamaad, 24 vakam. heinamaad), ühes karjamaa ja metsaga kokku umbes 300 vakamaad suur.
Tõnise poeg Kaarel oli Arulas vallavanema abi ja vallanõukogu esimees, rentis hiljem mõisaid. Oli Otepää põllumeesteseltsi, haridusseltsi ja kaubatarvitajate ühisuse liige. Tõnise vanem poeg Juhan omandas iseseisvalt Arulas Ütti talu. Ütti Juhan on olnud Arulas vallanõukogu esimeheks, pääkohtunikuks, kirikukonvendi liikmeks, jne.
Kahtlemata kõige populaarsem isik sellest perest kogu Otepääs ja Tartu maakonnas on Pülme Tõnise vend Kuudse Juhani poeg Juhan. Olles alguses Vanamõisa Sperrlingki juures kupjaks, omandas ta hiljem Zuura talu (tulet. sõnast suur). Zuura Juhanit tunti19.sajandi lõpul pea igas L-Eesti talus ja mõisas, isegi kubermanguvalitsuses. Olles Arulas esimeseks vallavanemaks, töötas ta hiljem vallakohtu eesistujana, oli 35 aastat Otepää kihelkonna koolivanemaks ja sama kaua kiriku"vüülmöldreks", ka Aleksandri kooli kuratooriumi liikmeks. Oma suure mõju tõttu nii Eesti kui Saksa ringides mõistis ta nii asju ajada, et Otepäässe valiti tema soovitusel ja nõuandel õpetajaks Jakob Hurt ja Sperrlingk, kusjuures mõisnikud eestlaste kasuks oma kandidaatidest loobusid.
Huvitav on veel märkida, et selle kaardimängu kaudu Sangastele, kuid administratiivselt Arulale-Paluperale kuuluva talu kaudseks mõjuvõimsaks käsutajaks oli Arula omanik (pärast de Villebois)..
Kaljo Randa (Georg Naelapea)1)
Foto: Karl ja Leena Naelapea- Yri Naelapea vanemad (R.Kivit). Olion 1930 I aastakäik.
Naelappää suguvõsa skeem, et paremini mõista nende seotust Arula teiste taludega.2)
Viited: