Noorte Ühing 'Laine'

Arula Noorte Ühing “Laine”

1921-194…?

Foto: Balliõhtu Arula häärberis 1919, enne Arula Noorte Ühing “Laine " loomist. Ees paremalt seisavad Ferdi Sannamees, Peeter Oja, Leopold Kompus,

Noorte Ühing “Laine” registreeriti 19.03.1921.a.

Arula Noorte Ühingu “Laine” põhikiri (lühendatult):

Arula Noorte Ühingu “Laine” sihiks on noorte seas kollektiivi tunnet arendada, liikmeid vaimliselt ja kehaliselt kasvatada, ideeliselt mõjutada nende vaimu peale ülendavalt ja äratavalt, luua vaimliste huvide tsentrum, mis kaasakiskuvalt ja vaimliselt tervendavalt mõjub ümbruskonna peale. 2. Oma sihi saavutmiseks paneb Noorte Ühingu “Laine” toime pidusid, korraldab raamatukogu, lugemistua, erindab oma laule, muusika, näitekunsti ja spordi harrastajatest liikmetest mainitud osakonnad. 3. Noorte Ühingu “Laine” on juuriidilise isiku õigused, mille põhjal tal luba on lepingutesse astuda kõrvaliste isikutega ja asutustega, olgu see laenude läbiviimiseks, liikuva ja liikumatu varanduse omandamiseks ja müümiseks, kui ka Noorte Ühingu sihtidele vastavate ettevõtetega ühinemiseks. 4. Sissetuleku allikaks Ühingul on: liikmemaks, kingitused, sissetulekud pidudest, loteriidest, näitemüükidest ja teistest sarnastest ettevõtmistest. 5. Noorte Ühingu “Laine” liikmeks võib astuda iga täisealine kodanik, see on 21 aasta vanaduses. 17. Arula Noorte Ühingu “Laine” jätkab oma tegevust, kui temal veel 10 liiget on. Ühingu likvideerimise puhul otsustab peakoosolek 3/4 häälte enamusega kassa ja inventari üleandmise, kui aga Ühing lõpetab tegevuse liikmete puuduse pärast, lähevad kassa ja inventar Arula vallakoolile.

August Nõu, Carl Sannamees, August Saar, Leo Kompus, Albert Kruus, Nikolai Luht, Linda Kann, Jaan Heidov.

Tartu-Võru Rahukogu registreerimise osakond omal avalikul istumisel 1921 aasta märtsi kuu 18 päeval otsustas: Arula Noorte Ühingu “Laine” seltside, ühisuste ja liitude registrisse Nr.992 all sisse kanda ja selle üle äramääratud korra järele kuulutada.

Tartus 19. märtsil 1921.a. Rahukogu abiesimees: (allkiri)

Templid: Arula Noorte Ühing “Laine” dokumentidelt (1)

Foto: Arula näitetrupp 1920-ndatel.

“Laine” rentis mõisa aida

Arula Noorte Ühingu “Laine” peakoosolekul 1926. a. jaanuaris otsustasid 30 kohaletulnud liiget, et tuleb Põllutööministeeriumilt ait ja selle juurde kuuluv krunt nr 31 ära rentida. Rendilepingut sõlmima ja allkirjastama volitati ühehäälselt selle ühingu juhatuse liiget Leopold Johani p. Kompus (temast loe siit). Ait saab olema ka ühingu koduks ja nimetatakse hoone seltsimajaks või rahvamajaks.

“Laine” ostis mõisa aida

03.10.1927.a sõlmitakse Põllutööministeeriumi ja rentnik Arula Noorte Ühing “Laine” vahel ostu-müügi leping. Raudkivist ait koos keldri ja sindlikatusega saab 502,74 Eesti krooni eest ühingule. Koheselt makstakse ära 32,74 ja ülejäänud 470,00 krooni jäädakse võlgu.

“Laine” taotleb rahalist toetust

" Tõendus. ….Arula asunduses registreeritud seltsi Arula Noorte Ühing “Laine” omab Arula asunduses oma maja, mille oma hind 1936.aasta mai kuul hinnati maja 2700.kr-le. 1936. aasta suvel ehitas Arula Noorte Ühing “Laine” juhatus inseneri hr. Kengi järelvalve all plaani kohaselt majale pääle teise korra ristehitisena. Ristehitisel on tehtud välimised seinad, kuna ruumidel puuduvad laed, põrandad, uksed ja aknad on praegune maja väärtus 3847 kr.

Arulas 19 jaanuar 1937 August Orav, Arula vahtk. metsavaht."(1)

“Tartumaa koolivalitsusele. 1936. aastal võttis Arula Noorte Ühing “Laine” ette Tartumaal Palupera vallas Arula asunduses oleva Arula Rahvamaja ümberehituse ja viis eelnimetatud ehituse omal kulul katuse alla, mis läks maksma 3397 kr., et aga ehitust lõpule viia ilma laenuta võimalik pole, selleks palume Tartumaa koolivalitsusest võimaldada meie s.o. Arula N/Ü “Laine” rahvamaja ümberehituse lõpuleviimiseks laenu. Eelnimetatud rahvamaja asub Tartumaal Palupera vallas Arula asunduses. Rahvamaja ülalpidaja on Arula N/Ü “Laine”, aadress Arula postiagentuur. Rahvamaja kuulub rahvamajade võrku, Tartumaa volikogu otsusega 9.märtsist 1932.a. Laenu sooviksime 38 aasta peale 6000 krooni suuruses võlakohustuse põhjal.

Esimees:(allkiri loetamatu) Kirjatoimetaja:R.Põder Kassapidaja:J.Käärik jaanuar 1937.a.” (1)

Foto: Arula seltsimaja-endine mõisa ait juba ümberehitatuna 1980-ndatel.

Projektist väljavõte:Arula seltsimaja ümberehitamise projekt mai 1934 (1)

Projektist väljavõte:Arula seltsimaja ümberehitamise projekt 1934 (1)

Noorte Ühing “Laine” teemalised artiklid ajakirjanduses(vaata Arula meedias)

Noorte Ühing “Laine” ja Arula kool

Kuna ühingul ja koolil oli palju kokkupuutepunkte siis tehti koostööd ja lahendati lahkhelisid, milledest siin kohal ka mõned näited.

Arula algkooli hoolekogu protokollidest:

Protokoll nr.15 7 nov. 1929 Otsustatakse “Laine” seltsilt kaks klassi laelambi varju tagasi nõuda, mida “Laine” juhatuse liige hr. Kruuse ise on kooli klassist oma pidudeks läinud suvel viinud. (2)

“Laine” seltsi pidu ajal 29 sept. öösel kurja käe läbi sisse löödud aknaklaasid hinnatakse ühes toomise, ettepaneku ja kittimisega 5. krooni pääle, mis otsustatakse vallavalitsusele ette panna, lõplikult sisse nõuda. (2)

Protokoll nr.7 15 veebruar 1932 Päevakorra punkt 1. Majapidamise kursused. “Laine” selts tahab korraldada majapidamise kursused Arula algkooli ruumes ja palub selleks luba. Hoolekogu on põhimõtteliselt sellega nõus ja lubab kooli ruume tarvitada kella 1/2 3 pääle ja piirata aega 11-ni. Hoolekogu lubab tarvitada pääle köögi tütarlaste magamise tuba toiduainete hoidmiseks, söögitoaks V ja VI klassi. Korrapidamine ja ruumide puhastamine on kursuslaste oma asi. "

1950. aastal kolib rahvamaja II korrusele häärberis olnud Arula kool. Jälle on nad koos!

Ajal on tihtipeale omad lepingud ja ajaarvamised ning tänaseks on see hoone uute omanike käes ning 2011 aastal on hoone remondi- ja ehitustööd pooleli.

Seltsielu Arulas “Laine” eestvedamisel

Noorte Ühingu “Laine” asutamisest 1921 aastal on ta Arulale veelgi tuntust kogunud oma rahvapidudega nii Otepääl, kui ka Puka kandis. Veel tänagi meenutatakse vanema põlvkonna seas rohkearvulisi pidusid. Arula Noorte Ühingu “Laine” rekvisiitide ladu oli rikkalikum, kui Otepää rahvateatri oma. Otepäälegi laenati vajalikku.

Samuti korraldas ühing mitmeid kursuseid, nende seas ka peotantsu- ja kokandushuvilistele.

Ühing tegutses esialgu endises mõisa häärberis koos kohaliku kooliga. 1926 astal rentis endise mõisa aida ja 1927 osti ta juba endale. 1934 aastal valmis aida ümberehitamise projekt ja ait sai peale seda uue näo.

Liikmeid oli ühingul 50-ringis.

Foto: Söögikursus. Arula endise häärberi peaukse ees. 1930-ndad.

Foto: Söögikursus, Arula endises häärberis 27.02.1938a (vt.artikkel)

Foto: Arula seltsimajas tantsukursus 1932.a (vt.artikkel)

Foto:Arula seltsimajas tantsukursuslased 1932.a

Foto: Arula tantsukursused 1939.a

Foto: Arula rahvamaja 1960-ndatel, nüüd juba ilma “Laine-ta”

Mänguveski Mats Traat Eesti Raamat 1972

" … Sööming toimus vanast magasiaidast ümberehitatud rahvamajas, millel polnud õiget peremeest. Hoone põrand ja seinad olid viletsas seisukorras, lagi mahavarisenud lubja tõttu laiguline. Oma paarkümmend aastat polnud siin nähtud meistri kohendavat kätt. Pikad pakkimispaberiga kaetud lauad olid saali seinte ääres toitude all lookas. Süüa tehti teisel korrusel traktoristi korteris ja selle kõrval suures toas, ärakaotatud algkooli pliidil. Seal olid mitu päeva keetmisega ametis paar külaeite, kelle oskused pärinesid kunagisest kodumajanuskoolist….”

Otepääl Ahto Praksi (esivanemad pärit Arulast) trükikoja Pallas Tellimisteraamatu andmetel trükiti 2 aasta joosul Arulas toimuvateks pidudeks peopääsmeid ja -kutseid 4920 tk. (vt tabel)

[Tabel „Arula pidude pääsmete trükk“ on veel taastamata.]

Viited: (1) Eesti Riigiarhiiv ERA.3653.7.7846 N.Ü “Laine” 1927-40 (2) Ajalooarhiiv, EAA.1445.1.2